Meedia on igal pool inimeste ümber, ent interneti vahendusel on võimalik suhelda aktiivselt, vajadusel ka globaalselt. Sotsiaalmeedia annab võimaluse suhelda ka eraldi olles –  see tähendab, et reaalseks suhtluseks interneti teel, ei pea osapooled koos olema, et suhtlus toimiks. (Kalda, 2009).

Sotsiaalmeedia vahendina pakub võimalust suhtluseks ja jagamiseks – foorumid, blogid, Facebook, Youtube, Instagram, Twitter jt. Iga leht pakub mingit uut võimalust leida uusi teemasid, vaatenurki, kriitikat. (Kostabi, 2013). Samuti on võimalus ise levitada omapoolset informatsiooni. Sotsiaalmeedia mõju on kõikjal inimeste ümber nähtav – lühidalt, annab see võimaluse leida inimesi, kellel on millegi suhtes oma arvamus, mida jagada.

Lasteaia näitel on sotsiaalmeedia ideaalne koht jagamiseks – kes ei sooviks teada, mida lapsed tegelikult igapäevalselt teevad? Youtube’i või Vimeo kanal annab ideaalse võimaluse teha suletud grupp, kuhu kutsuda liikmeteks lastevanemad, ning läbi selle jagada erinevaid sündmusi rühmas. Õhtul ukse peal vanematega rääkimine ja tõdemine, et teate, täna tegime lastega näitemängu, kõigile väga meeldis lause ei ütle vanematele mitte midagi, peale selle, et ju siis oli hea päev. Ent ise videoklipil selle nägemine, mida laps ise teinud on päeva jooksul, võib hoopis teise elamuse anda perekonnale.

Samuti leian, et blogid (WordPress, Blogger jt) on suurepärased vahendid jällegi suhtlemiseks ja jagamiseks. Isiklikult oleksin äärmiselt õnnelik, kui minu lapse lasteaias oleks mingi platvorm, kus näeksin eredamaid seiku rühmaüritustest (mida korraldatakse just lastele, mitte vanematega koos) või väljasõite. Kasutatakse küll Facebook’i kanalit, kus on kasutaja olemas, aga minu isiklik seisukoht on see, et kui rühmal on endal blogi, siis on õpetajal ka suurem kohusetunne sinna tihedamini asju panna. Kui tervel lasteasutusel on ühine leht, siis nagunii tuleb sinna pidevalt midagi, aga see jätab üldiselt aktiivse mulje, mitte ei iseloomusta kindla rühma aktiivsust. Seetõttu leian, et blogi oleks justkui motiveeriv ka, et ikka endalgi tunne, et võiks jälle vanematega jagada midagi. Ühest praktika lasteaiast kuulsin kord seda, et nendel on majas kokanduspäevad ja siis lisatakse blogisse retsepte, mis lastega tehtud. Samuti võisid vanemad ise omaltpoolt blogisse postitada oma pere retsepte – selline suur kommuun, kus jagada said omavahel nii õpetajad kui ka pered.

Lugedes artikleid, siis Ameerika klassiõpetaja näide Twitteri kasutusest oli minu jaoks suur üllatus, sest ma poleks iial sellise võimaluse peale ise tulnud. Suuremate lastega on hämmastavalt tore leida võimalus suhtlusplatvormil suhtlemiseks – eriti teades, kui edukas on Twitterikasutus just globaalselt. See andis lastele võimaluse rühmatööks ning entusiasmi, sest see meeldis neile. Eesti näitel tundub see mulle samuti hea variant ühe õppetegevusena, võib-olla just selle tõttu, et meil pole Twitter nii populaarne. Pean silmas just seda, et mõned lapsevanemad ilmselt ei peaks õigeks seda, et lapsed postitusi kuskile teevad, aga auditoorium oleks ju nagunii väikene. Teisalt, nagunii on lapsed tänapäeval absoluutselt igapäevaselt meediaga seotud – televiisor, nutitelefon (mis on ilmselgelt igal lapsevanemal), tahvel, sülearvutid. Ükskõik, kui palju vanemad seda ka eirata tahavad, on põhimõte ja tõde selles, et iga laps puutub nende vahenditega nagunii kokku – pigem teha seda koos ja turvaliselt, sest ühiselt tööd tehes õpivad lapsed ka koos arutlema riskide üle. See tegevus oleks nagunii järelvalve all tehtud ja need postitused, nagu artiklis öeldud, on lühikesed – lapsed saaksid lihtsalt ise arutleda rühmas, et mis nende arust on kõige olulisem, mida lühidalt kirja panna. Ja see arendab jällegi analüüsivõimet ja koostööoskust.

Sotsiaalmeedia õppimisvõimalusena on tegelikult suhteliselt piiritu – ongi vaja endale selgeks teha, mida on tarvis õpetada. Youtube’is on lastele õpetamiseks miljoneid videoid (olen ise kasutanud õppetöös ning leidsin väga toreda kanali, kust on lühikesed ja informatiivsed videod). Instagram’i kasutaksin mina näiteks selleks, et vaataks erinevaid pilte ja arutleks lastega seda, et millised pilte on mõttekas üles panna, milliseid mitte. Üritaks analüüsida pilte just selles võtmes, et miks on üks asi sobiv ja teine mitte, et varakult tekiks lastel endal kriitiline pilk asjade suhtes, mida võõrastega jagada.

Kui mõtlen ohtudele, mis sotsiaalmeedia kasutamine võib tekitada, siis esimene mõte on see, et kui palju on reklaame enamus lehtedel, mis kasutatakse. Tänapäeva sotsiaalmeedias on ülimalt levinud turundamine – igasugused kampaaniad, jagamised, auhinnad. (Kivilo, 2014). Kõik need on just väikelaste puhul ohuks, sest eelkooliealine laps ilmselt mõtlebki, et oh, vajutan seda nuppu ja võidan ratta, jess! Mingil määral võib oht olla ka selles, et laps näeb rühmas, et õpetaja kasutab ja midagi ei juhtu, ning seeläbi usaldab, et tegu on turvalise keskkonnaga – ent puudub oskus analüüsida iseseisvalt sisu. Samuti on kõikide sotsiaalmeedia kanalite suurim oht privaatsus ja oskamatul kasutamisel ka selle puudumine – mis tähendab seda, et üha rohkem lapsi on meedias kiusajatele või ahistajatele kättesaadavad. Ohtude vältimiseks on alati soovitataval lastevanematel kontrollida, millega nende lapsed tegelevad erinevate vahendite kaudu, ning rühmas lihtsalt pidev analüüs, kriitilise meele arendamine ja põhjendamine, kust võivad ohud kõige enam varitseda.

Lõpetuseks tahaksin artiklite ja videote põhjal öelda seda, et ma pole iial mõelnud sellele, kui väga võib blogides, vlogides (videoblog), foorumites jne kanalites antud hinnangud mõjutada brändide reitinguid. Ise jälgin samuti erinevaid kanaleid ja kindlasti mõne asja suhtes arvamus muutub või kujuneb vahel läbi teiste inimeste öeldud hinnangute, aga just see aspekt, et see ühe inimese väljaöeldu võib mõjutada mõnda ettevõtet ja nende toodete kasutust. See aspekt pani mind mõtlema, kui võimas võib olla meedia efekt.

Kasutatud allikad:

Kalda, K. (2013). Sotsiaalmeedia kanalite rollid Eestis

https://www.okia.ee/blog/2013/03/sotsiaalmeediate-kanalite-rollid-eestis/ [21.09.2015]

Kivilo, J. (2014). Mis on uut sotsiaalmeedias? 

http://blogi.wsionline.ee/mis-on-uut-sotsiaalmeedias [22.09.2015]

Kostabi, K. (2013). Riigiasutused sotsiaalmeedias: mida kasutajad ootavad

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16394 [22.09.2015]

Advertisements