Search

Melissa Anson

HARIDUSTEHNOLOOGIA · ALUSHARIDUS · NOORSOOTÖÖ KORRALDUS

Month

January 2016

Veebipõhise koolituse analüüs

  • Milliseid e-kursuseid saab lasteaiaõpetaja e-õppena läbida (too vähemalt 3 näidet), et oma IKT pädevusi arendada?

Animatsioon, mille eesmärgiks on tutvustada erinevaid animatsiooni liike, olulisemaid mõisteid ja stsenaariumi koostamist. Õpetatakse programmide Stykz, Movie Maker ja MonkeyJam kasutamist ja helitöötlusprogrammi Audacity kasutamist.

Arvutiga joonistamine, mille eesmärgiks on joonistusprogrammide kasutamise tutvustamine vabavaralise programmi Inkscape näitel ning graafikaprogrammides kasutatavate otstarbekate töövõtete tutvustamine.

Esitlus ilma PowerPointita, mille eesmärgiks on tutvuda erinevate veebipõhiste esitluste loomist võimaldavate vahenditega, õppida kasutama veebipõhiseid esitluste loomise vahendeid ning luua ja avaldada esitlusti veebist.
2) Mis keskkonnas kursuseid läbi viiakse (arvesta kõiki kolme, mille kohta näited tõid)?

Kõik eeltoodud kursused viiakse läbi HITSA täiendkoolituste ning on veebipõhised. Sirvisin erinevaid koolitusi ja valisin need, sest need pakuvad mulle isiklikult reaalselt huvi. Animatsiooni oleme küll nüüd õppinud, aga arvutiga joonistamine meeldib mulle väga ja olenemata, et oskan seda, olen seda ise õppinud ja tahaksin lähemalt sellega tutvuda. Esitlus ilma PowerPointita jäi mulle kohe silma just sel põhjusel, et minu esimene ettekujutus esitlusest toimub just ainult PowerPointiga ja väga tore oleks oma maailma selle koha pealt uute teadmistega rikastada.
3) Kas sulle jäid silma kursuseid, mida on sarnaste teemadega juba mitmeid ning kursuseid, mida ei ole üldse, aga võiks olla! Sarnaste teemade ja nimedega kursuseid leidus (aga tuvastasin mingil määral selle, et mõni on kombineeritud koolitus ja mõni on veebipõhine). Jäi mulje, et et koolitused ei ole siiski täiesti üks ühele kui esitlusvorm on teine, sest nende koolituste nimed siiski on vähesel määral erinevad. Seda seisukohta ma ei osanud võtta, kas midagi üldse vaja ei ole, sest ma usun, et alati leidub keegi, kellele on vaja (miks neid muidu nii palju on), samas olen väga positiivselt üllatunud, et neid koolitusi on nii palju ja ma isiklikult sooviks vähemalt 90% nendest läbi käia.
4) Kui leidsid kursused, siis kas kursuse eesmärgid ja õpiväljundid olid lihtsalt leitavad ja arusaadavad? HITSA leht tundub minule väga lihtne ja loogiline. Esiteks on koolituste kõrval koha ilusti kirjas, et mis mahus see koolitus toimub ja kas see on veebipõhine või mitte. Kui oled enda jaoks sobiva koolituse leidnud, siis sellele klikates tuleb ette nö koolituse baasvorm, kus on täpselt kirjas, mis on eesmärk, mis saavutatakse, mida tegema peab, et koolitus läbitud saada. Väga mugav lehekülg kasutamiseks.
5) Millised on kursustel osalemise tingimused?

Nendele küsimustele vastamiseks arvesta enda kolme näidet! Aga võid endale ka laiemat käsitlust lubada.

Animatiooni ja joonistamise puhul oli näiteks vajalik kesktasemel arvutioskus – samas ma julgen arvata, et kui keegi võtab osa üleüldse veebipõhisest koolitusest, siis ta mingil määral peab ikkagi oskama arvutit nagunii kasutada, sest muul viisil seda koolitust ilmselt läbitud ei saa.

Järgmine tingimus peale oskuse, on see, et peab olemas olema ka arvuti – see tundub samuti loogiline, et muul viisil pole väga võimalik seda läbida. Eeldan, et siinkohal sobib tegelikult ka see, kui keegi kasutab töö poolt pakutavaid võimalusi (nt rühmas olevat arvutit vms).

Animatiooni ja PowerPoint koolituse puhul on vajalik ka mikrofoni ja kõrvaklappide või helinduse olemasolu, joonistamise puhul on vajalik arvutiga ühendatav hiir.

 

  • Teema: Animatsiooni loomine

Eesmärk: tutvustada erinevaid animatsiooni liike, olulisemaid mõisteid ja stsenaariumi koostamist. Õpetatakse programmide Stykz, Movie Maker ja MonkeyJam kasutamist ja helitöötlusprogrammi Audacity kasutamist.

Aeg: Ühe kuu vältel

Keskkond: WordPressi keskkonnas viiksin läbi (reaalselt ainuke, mida ma kasutada oskan ise) ning koolitataval peaks olema arvuti kasutamise võimalus, mis võimaldab ka heli kasutada. Tarkvaraliselt peaks olemas olema MovieMaker (saaksin ise lisada ka video, kuidas programmi installeerida, kui seda ei ole mõnel koolitataval).

Materjalid: eeldusel, et mina viin vastavat kursust läbi, siis kasutaksin meelsasti enda tehtud õppematerjale (videoid ning juhendeid). Siis on vähemalt kindel, et saan ise aru, mida ma teistele õpetan ja saan alati abiks olla, kui miski arusaamatuks peaks jääma.
Õpiülesanded: lähtuvalt eesmärkidest peaks kursust läbiv inimene leidma enda jaoks sobiva animatsiooni liigi, looma stsenaariumi, vastavalt stsenaariumile pildistama üles oma animatsiooni ning kokku monteerima selle Movie Makeri abil (see minu silmis kõige lihtsam programm, mida kasutada, mis sisaldab endas ka helivõimaluse kasutamist).

 

Kursus näeks välja selline, et esimesel korral oleks sissejuhatus teemasse, mis tutvustab animatsiooni ajalugu, arengut ning erinevaid liike, mida animatsioon endas sisaldab. Selle laeksin üles esitlusena ning lisaksin mõned Youtube’i videod näitmaterjaliks.

Teine nädal võiks endas sisaldada seda, et tutvuda erinevate videomaterjalidega, mis annaksid ideid algajale stsenaariumi loomiseks. Teiste teostuse vaatamise juures tooks välja kohad, mida silmas pidada, et vigu ei tekiks oma töös (kaamera pole stabiilselt ühes kohas, liiga vähe pilte).

Kolmandal korral oleks põhirõhk Movie Makeri kasutusel ning kõikide funktsoonide läbivaatamisel – siinkohal ilmselt salvestaksin ise koos heliga video, kus näitaksin järjest kõik kasutuvõimalused ära ja räägiksin ise jutu peale, kuidas miski käib.

Neljandal korral saavad kõik veebipõhiselt oma animatsiooni üles laadida ning koolituse lehele linkida, nii, et seda saaks jagada ka teiste koolitusel osalenud inimestega.

 

Advertisements

Õpikeskkondade kaardistuse ettekanne

Mina esitasin olude sunnil oma kaardistuse juhatuse poolele eraldi, ning siis oma rühmas (lihtsalt ei võimaldatud teist varianti, majas olid väga kiired ajad).

kaardistuserasmus

Mõlemale osapoolele saatsin peale kaardistuse tegemist oma valmis töö ning analüüsi. Kui ettekannet tegin, siis võtsingi selle pildi ette. Avasin oma mõtteid, miks lahendasin kaardistuse just sel viisil ja väga illustratiivselt. Mõlema osapoole puhul tuli välja see, et väga meeldis juhatuse ning rühmade kõrvutus ja see, et konkreetselt on nähtaval, kui palju keegi midagi kasutab ning ming eristab just ka tööülesannete puhul kasutust. Leian, et Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia puhul on üleüldiselt tegemist väga tehnikateadliku lasteaiaga ja nende puhul oli erinevate veebikanalite kasutus väga suur.

Rühmasiseseselt leidsid minu rühma mõlemad õpetajad (kes töötavad kahes eri vanusega rühmas samas majas), et tegelikult oli väga kasulikuks informatsiooniks see, milliseid kanaleid kasutavad oma tegevuses teised rühmaõpetajad ning mida kasutavad vanemad, sest see võimaldab suunata ka oma tööd praktilisemalt.

Mina isiklikult ei hakanud isegi rääkima programmidest, mida mina ise kasutan või kasutanud olen, sest ma sain pigem just selle kaardistuse põhjal endale väga palju programme juurde, mida kasutada. Siinkohal olen väga tänulik oma juhendajale, kes sai kõikide rühmaõpetajate käest tagasiside kaardistuse kohta ning juhatusele, kes leidis siiski aja, et minuga üldse kohtuda. Sain kohe alguses seda kuulda, et tegelikult on neil väga kiired ajad ja minu praktikaga poldud seal ju arvestatud, seda küsisin ise neilt, sest see maja on väga silma paistnud praktika jooksul.

Protected: Vana tehnika ja kogemused

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Õppetegevuse analüüs – mina õpetajana

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT

Lasteaed: Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed

Rühm: Mutukad

Laste vanus: 6-7 aastased

Laste arv: 16

Tegevuse liik: Piksillatsiooni montaaž

Teema: ,,Animatsiooni ajalugu ja piksillatsiooni loomine’’

Õpetaja nimi: Melissa Anson

Vaatleja: Marilyn Palla

Kuupäev: 10.11.2015

Nädala eesmärgid:

  • Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse
  • Laps saab hakkama kuuldud jutu ümberjutustamisega.
  • Laps saab hakkama animatsioonis osalemisega.
  • Laps saab hakkama rühmakaaslastega koostööd tehes.
  • Laps saab hakkama õpetaja ettenäidatud liigutuste tegemisega.
  • Laps saab hakkama erinevate jõululaulude laulmisega.
  • Laps saab hakkama luuletuste esitamisega.

 

ÕPETAJA TEGEVUS – rõhuasetus on õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel

Õpieesmärgid:

Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse.

Laps saab hakkama animatsiooni tegemise protsessis osalemisega.

Tegevuse planeerimine, integratsioon:

Tegevus algab sellega, et räägime lastega, mis muljed neil on sellest tööst jäänud, mis juba tehtud. Lapsi huvitas väga, mitu pilti kokku tehti (773) ning on väga huvitatud sellest, kuidas see kõik välja hakkab nägema. Plaani järgi tutvustan esialgu programmi, näitan, kuidas olen pildid enda jaoks klippideks jaganud ning jagan ka enda tehtud vaheklippe. Lõpus vaatame klippide kaupa piksillatsiooni.

Uue õpetamine:

Kui esimese esitluse käigu lapsed lihtsalt said aimu sellest mõttest, kuidas piksillatsioon kokku pannakse, siis sel korral nad reaalselt näevad seda. Kasutasin sihilikult programmi MovieMaker, sest see on 1) enamus arvutitel juba installeeritud ning 2) see on kõige lihtsam programm ka võhikule kasutamiseks. Kuna oli lapsi, kellele see väga huvi pakkus, siis leian, et neil on võimalus ka kodus seda proovida teha. Siinkohal näitasingi läbi lastele selle, kui pilte laadida video jaoks, kuidas muuta mingite piltide kuvamise aega ning mille järgi aega paika panna. Samuti näitan ka seda, kuidas heli on võimalik videole peale panna.

Õpetaja ainetundmine:

Animatiooni aine raames on MovieMakeriga nüüdseks juba käsi suhteliselt soojaks tehtud, tundsin ennast väga mugavalt ja oskasin ka laste loomingulistele küsimustele vajadusel vastata. Rühmaõpetaja isiklikult polnud kunagi seda programmi kasutanud.

Õpimeetodid:

Meetod oli siin siiski illustratsiooni kasutades lastele näidata, kuidas asjad tehtud saavad.

Koostöö:

Siinkohal ei olnud väga võimalik lastega koostööd teha, sest mina tutvustasin neile oma tehtud tööd. Aga kasutasin neid selles mõttes koostööks ära, et palusin neil öelda, mis aja peaksin panema, ning mis põhjusel, mis andis neile võimaluse arutlemiseks ja mõttega kaasas olemiseks.

Aja kasutamine:

Aja kasutamine vastab planeeritule ning eakohalisusele.

Õppevahendid:

Interaktiivne tahvel powerpoint esitluseks, montaažiks.

Eesmärgi saavutamise hindamine:

Leian, et eesmärk saavutati, sest lapsed oskasid lõpus juba väga kiirelt mind juhendada, kui mul endal miski kahe silma vahele jäi (pigem sihikult selleks, et neil oleks võimalus mind juhendada).

LAPSE TEGEVUS – rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata õpetaja läbiviidud tegevust, kas tegevus jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja oskuste omandamine:

Programmi kasutus uus teadmine ja oskus ilmselt samuti, aga usun, et siiski piksillatsiooni tegemine nõuab täiskasvanud inimese juhendamist ja abikätt.

Õpimeetodite lastepärasus (mängulisus, huvi):

Interaktiivne tahvel on selles lasteaias küll igas rühmas väga suur hitt. Kõik tegevused, mida seal tehakse, meeldivad lastele väga, sest ilmselt puutuvad lapsed ise ka igapäevases elus tihti tahvlite ja muude nutividinatega kokku. Huvi pakkus kõige rohkem montaaži juures see, et kui default aeg on igale pildile määratud 7sek ja see muuta näiteks 0,20sek peale, siis pildid liiguvad väga kiirelt ja lastele meeldis just seda kontrasti näha, kuidas pilt nö ellu ärkas.

Koostöö, suhted:

Koostöö avaldus kõige enam arutluses, kui lastel tekkis omavahel mingi mõte. Montaaz üleüldiselt on pigem nende jaoks vaatlus, kui otsene osalemine.

Laste valikuvõimalused:

Siinkohal jällegi kehtib see, et lapsed on pigem osalejad ja õpetaja suunaja ning valikuvõimalust jääb väheks.

Tegevuse individualiseerimine:

Tegevus ei ole väga individualiseeritud, aga samas on igal lapsel eraldi võimalik tagasiside anda, kui ta seda soovib.

Õppevahendite kasutamine:

Õppevahendid on eakohased ning pakuvad sealjuures lastele huvi.

Tagasiside lapsele:

Tänasin kõiki lapsi suurepärase koostöö eest ning selle eest, et mind nii hästi vastu võeti ja suur töö ära tehti.

KOKKUVÕTE

Tegevus saavutab eesmärgi. Lapsed tutvuvad uue teemaga, oskavad seda tegevust läbi viia ning on ilmselgelt ise ka tulemusega rahul.

Ühtlasi, tooksin siia lõppu ka selle aspekti, et esimest korda elus sain tunda seda, kuidas välguna selgest taevast tehnika alt veab. Seda lugu on varem koolis keegi rääkinud ka, et kõik elektroonilised asjad töötavad laitmatult kuni selle hetkeni, kus sa 100% nende peale loodad. Mina teadsin, et pean lastega montaaži tegema ja sellele eelneval õhtul lõpetas minu sülearvuti absoluutselt kõige tegemise. Ma üritasin leida erinevaid lihtsamaid programme, et saaks asja siiski tehtud. Mäletasin ka seda, et animatsiooni loengus üks grupp kasutas telefoni ümarnuku animatsiooni tegemiseks, kuid ka see ei õnnestunud. Seejärel suutsin välja mõelda selle süsteemi, et teen siis klippide kaupa asju ja sain ka lastele montaaži näidatud klippide kaupa, kuigi see polnud absoluutselt plaan esialgselt. Kõige suurem hirm oli lõppkokkuvõttes see, et kuidas need klipid kokku saada omavahel, kui arvutit pole, aga siinkohal aitas ka tuttav oma arvutiga välja mind. Aga lihtsalt mäletan seda hetke, kus ma istusin kodus ja mõtlesin, et issand, kuidas ma lähen rühma nii, et ma ei saagi montaaži teha ja ikka päris tugev paanika võttis võimust.

stsenaarium

Õppetegevuse analüüs – õpetaja

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT

Lasteaed: Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed

Rühm: Mutukad

Laste vanus: 6-7 aastased

Laste arv: 24

Tegevuse liik: PowerPoint esitlus

Teema: ,,Animatsiooni ajalugu’’

Õpetaja nimi: Maarja Hüdsi

Vaatleja: Melissa Anson

Kuupäev: 30.11.2015

Nädala eesmärgid:

  • Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse
  • Laps saab hakkama kuuldud jutu ümberjutustamisega.
  • Laps saab hakkama animatsioonis osalemisega.
  • Laps saab hakkama rühmakaaslastega koostööd tehes.
  • Laps saab hakkama õpetaja ettenäidatud liigutuste tegemisega.
  • Laps saab hakkama erinevate jõululaulude laulmisega.
  • Laps saab hakkama luuletuste esitamisega.

 

ÕPETAJA TEGEVUS – rõhuasetus on õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel

Õpieesmärgid:

Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse.

Laps saab hakkama animatsiooni tegemise protsessis osalemisega.

Tegevuse planeerimine, integratsioon:

Õppetegevus algas Powerpoint esitlusega animatsioonist. Lastel oli võimalus rääkida oma kogemusest või arvamusest selle kohta, mis võib animatsioon olla ja kuidas seda luua. Powerpoint esitlusele järgnes piksillatiooni jaoks stsenaariumi koostamisega, mis haakuks rühma jõuluetendusega ja oleks seeläbi ka kingitus laste peredele.

Uue õpetamine:

Suurem enamus rühmast ei teadnud siiski, mida animatsioon endast kujutab ja kuidas seda tehakse – rühmas oli üks poiss, kes oli väga kursis sellega ja temale sai osaks selle seletamine ka teistele, sest ta tõetsi teadis väga hästi, millest ta räägib ja kõigile oli see ka tore moment.

Õpetaja ainetundmine:

Õpetaja on teemat endale tutvustanud ning teab piisavalt, et lastele teemat esitleda. Vajadusel lisasin omalt poolt täpsustavaid detaile.

Õpimeetodid:

Esitluse loomine teemat ja piksillatsiooni tegemist arvesse võttes.

Koostöö:

Õpetajaga koos lauldakse lood piksillatsiooni taustaks, õpetaja juhendab piksillatsiooni tehes lapsi jooksvalt ning juhib nende tegevust.

Aja kasutamine:

Aja kasutamine vastab planeeritule ning eakohalisusele.

Õppevahendid:

Interaktiivne tahvel powerpoint esitluseks, montaažiks ja nö esietenduseks; peegelkaamera; maskid, kamin, lõngad, kuused, kelgud etenduse tarbeks.

Eesmärgi saavutamise hindamine:

Eesmärk saavutati, sest lapsed said väga suure ettekujutuse sellest, mis on piksillatsioon ning kuidas seda tehakse – lastel oli võimalus igas protsessi osas kõrval olla ja reaalselt näha, kuidas asju tehakse.

LAPSE TEGEVUS – rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata õpetaja läbiviidud tegevust, kas tegevus jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja oskuste omandamine:

Lapsed võtsid teemat vastu suure huviga ning rääkisid oma olemasolevatest teadmisest.

Õpimeetodite lastepärasus (mängulisus, huvi):

Interaktiivne tahvel äratab lastes palju huvi. Samuti oli rühma jaoks väga uudne see, et animatsiooni teha. Ka õpetaja ütles, et see on tema jaoks väga tore ja huvitav, sest ta pole varem absoluutselt sellise asjaga kokku puutunud. Laste tagasiside videona näitab ka seda, et see oli lastele äärmiselt positiivne ja vaheldust pakkuv tegevus.

Koostöö, suhted:

Laste omavaheline suhtlemine on positiivne, vajadusel tuletatakse üksteisele üht või teist meelde. Kõik on omavahel sõbrad ja rühmas püsib üleüldiselt väga meeldiv õhkkond.

Laste valikuvõimalused:

Valikuvõimalused on võrdlemisi puudulikud nendel päevadel, kui õpetaja teeb esitlust, sest siin on lastel võimalus kuulata ja uusi teadmisi omandada. Samuti pole lastel piksillatsiooni puhul väga suurt valikuvõimalust, sest osatäitjad on valitud selle järgi, kes etenduses mingit osa mängib juba.

Tegevuse individualiseerimine:

Tegevus ei ole väga individualiseeritud, aga samas on igal lapsel eraldi võimalik tagasiside anda, kui ta seda soovib.

Õppevahendite kasutamine:

Õppevahendid on eakohased ning pakuvad sealjuures lastele huvi.

Tagasiside lapsele:

Kuna minu silmis oli see praktika üks tervik, mis algas Powerpoint esitlusega ja lõppes reaalselt selle hetkega, kui piksillatsioon oli ära vaadatud, siis andsin tagasiside sel hetkel ja olin väga uhke nende üle, et me suutsime nii kiiresti midagi nii toredat ja head nendega luua ja kiitsin väga nende koostöö oskust, ka hetkedel, mil lapsed ise ütlesid, et nad on natuke väsinud juba nagu aeglased robotid liikuma.

KOKKUVÕTE

Tegevus saavutab eesmärgi. Lapsed tutvuvad uue teemaga, oskavad seda tegevust läbi viia ning on ilmselgelt ise ka tulemusega rahul.

 

Protected: Piksillatsioon ja laste emotsioonid

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑