ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT

Lasteaed: Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed

Rühm: Mutukad

Laste vanus: 6-7 aastased

Laste arv: 16

Tegevuse liik: Piksillatsiooni montaaž

Teema: ,,Animatsiooni ajalugu ja piksillatsiooni loomine’’

Õpetaja nimi: Melissa Anson

Vaatleja: Marilyn Palla

Kuupäev: 10.11.2015

Nädala eesmärgid:

  • Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse
  • Laps saab hakkama kuuldud jutu ümberjutustamisega.
  • Laps saab hakkama animatsioonis osalemisega.
  • Laps saab hakkama rühmakaaslastega koostööd tehes.
  • Laps saab hakkama õpetaja ettenäidatud liigutuste tegemisega.
  • Laps saab hakkama erinevate jõululaulude laulmisega.
  • Laps saab hakkama luuletuste esitamisega.

 

ÕPETAJA TEGEVUS – rõhuasetus on õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel

Õpieesmärgid:

Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse.

Laps saab hakkama animatsiooni tegemise protsessis osalemisega.

Tegevuse planeerimine, integratsioon:

Tegevus algab sellega, et räägime lastega, mis muljed neil on sellest tööst jäänud, mis juba tehtud. Lapsi huvitas väga, mitu pilti kokku tehti (773) ning on väga huvitatud sellest, kuidas see kõik välja hakkab nägema. Plaani järgi tutvustan esialgu programmi, näitan, kuidas olen pildid enda jaoks klippideks jaganud ning jagan ka enda tehtud vaheklippe. Lõpus vaatame klippide kaupa piksillatsiooni.

Uue õpetamine:

Kui esimese esitluse käigu lapsed lihtsalt said aimu sellest mõttest, kuidas piksillatsioon kokku pannakse, siis sel korral nad reaalselt näevad seda. Kasutasin sihilikult programmi MovieMaker, sest see on 1) enamus arvutitel juba installeeritud ning 2) see on kõige lihtsam programm ka võhikule kasutamiseks. Kuna oli lapsi, kellele see väga huvi pakkus, siis leian, et neil on võimalus ka kodus seda proovida teha. Siinkohal näitasingi läbi lastele selle, kui pilte laadida video jaoks, kuidas muuta mingite piltide kuvamise aega ning mille järgi aega paika panna. Samuti näitan ka seda, kuidas heli on võimalik videole peale panna.

Õpetaja ainetundmine:

Animatiooni aine raames on MovieMakeriga nüüdseks juba käsi suhteliselt soojaks tehtud, tundsin ennast väga mugavalt ja oskasin ka laste loomingulistele küsimustele vajadusel vastata. Rühmaõpetaja isiklikult polnud kunagi seda programmi kasutanud.

Õpimeetodid:

Meetod oli siin siiski illustratsiooni kasutades lastele näidata, kuidas asjad tehtud saavad.

Koostöö:

Siinkohal ei olnud väga võimalik lastega koostööd teha, sest mina tutvustasin neile oma tehtud tööd. Aga kasutasin neid selles mõttes koostööks ära, et palusin neil öelda, mis aja peaksin panema, ning mis põhjusel, mis andis neile võimaluse arutlemiseks ja mõttega kaasas olemiseks.

Aja kasutamine:

Aja kasutamine vastab planeeritule ning eakohalisusele.

Õppevahendid:

Interaktiivne tahvel powerpoint esitluseks, montaažiks.

Eesmärgi saavutamise hindamine:

Leian, et eesmärk saavutati, sest lapsed oskasid lõpus juba väga kiirelt mind juhendada, kui mul endal miski kahe silma vahele jäi (pigem sihikult selleks, et neil oleks võimalus mind juhendada).

LAPSE TEGEVUS – rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata õpetaja läbiviidud tegevust, kas tegevus jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja oskuste omandamine:

Programmi kasutus uus teadmine ja oskus ilmselt samuti, aga usun, et siiski piksillatsiooni tegemine nõuab täiskasvanud inimese juhendamist ja abikätt.

Õpimeetodite lastepärasus (mängulisus, huvi):

Interaktiivne tahvel on selles lasteaias küll igas rühmas väga suur hitt. Kõik tegevused, mida seal tehakse, meeldivad lastele väga, sest ilmselt puutuvad lapsed ise ka igapäevases elus tihti tahvlite ja muude nutividinatega kokku. Huvi pakkus kõige rohkem montaaži juures see, et kui default aeg on igale pildile määratud 7sek ja see muuta näiteks 0,20sek peale, siis pildid liiguvad väga kiirelt ja lastele meeldis just seda kontrasti näha, kuidas pilt nö ellu ärkas.

Koostöö, suhted:

Koostöö avaldus kõige enam arutluses, kui lastel tekkis omavahel mingi mõte. Montaaz üleüldiselt on pigem nende jaoks vaatlus, kui otsene osalemine.

Laste valikuvõimalused:

Siinkohal jällegi kehtib see, et lapsed on pigem osalejad ja õpetaja suunaja ning valikuvõimalust jääb väheks.

Tegevuse individualiseerimine:

Tegevus ei ole väga individualiseeritud, aga samas on igal lapsel eraldi võimalik tagasiside anda, kui ta seda soovib.

Õppevahendite kasutamine:

Õppevahendid on eakohased ning pakuvad sealjuures lastele huvi.

Tagasiside lapsele:

Tänasin kõiki lapsi suurepärase koostöö eest ning selle eest, et mind nii hästi vastu võeti ja suur töö ära tehti.

KOKKUVÕTE

Tegevus saavutab eesmärgi. Lapsed tutvuvad uue teemaga, oskavad seda tegevust läbi viia ning on ilmselgelt ise ka tulemusega rahul.

Ühtlasi, tooksin siia lõppu ka selle aspekti, et esimest korda elus sain tunda seda, kuidas välguna selgest taevast tehnika alt veab. Seda lugu on varem koolis keegi rääkinud ka, et kõik elektroonilised asjad töötavad laitmatult kuni selle hetkeni, kus sa 100% nende peale loodad. Mina teadsin, et pean lastega montaaži tegema ja sellele eelneval õhtul lõpetas minu sülearvuti absoluutselt kõige tegemise. Ma üritasin leida erinevaid lihtsamaid programme, et saaks asja siiski tehtud. Mäletasin ka seda, et animatsiooni loengus üks grupp kasutas telefoni ümarnuku animatsiooni tegemiseks, kuid ka see ei õnnestunud. Seejärel suutsin välja mõelda selle süsteemi, et teen siis klippide kaupa asju ja sain ka lastele montaaži näidatud klippide kaupa, kuigi see polnud absoluutselt plaan esialgselt. Kõige suurem hirm oli lõppkokkuvõttes see, et kuidas need klipid kokku saada omavahel, kui arvutit pole, aga siinkohal aitas ka tuttav oma arvutiga välja mind. Aga lihtsalt mäletan seda hetke, kus ma istusin kodus ja mõtlesin, et issand, kuidas ma lähen rühma nii, et ma ei saagi montaaži teha ja ikka päris tugev paanika võttis võimust.

stsenaarium

Advertisements