Juhtimine on tegevus meeskonnas, mille tulemusena liigutakse eesmärgini läbi ressursside praktilise kasutuse. Juhtimine tähendab töökorralduste planeerimist, organiseerimist, motiveerimist, koordineerimist ja kontrollimist. Edukas juhtimine tähendab visiooni omamist ning oma meeskonna kaasamist ühisele sihile ja eesmärgile. Hea juhtimine tähendab seda, et igal grupis oleval liikmel, kaasa arvatud juhil,  on oma kindel töö ning koos töötatakse eesmärgipäraselt ja vabatahtlikult. (Thomas & Martin & Riggio, 2013).

Siimoni (2003) järgi on organisatsioonisiseselt vaja kolme komponenti, mis võimaldavad juhtimise: subjekt, objekt ja vahendid. See tähendab, et vaja on juhti; kedagi, keda juhtida; vahendeid, millega juhitavaid mõjutada ning kontrollida. Teooria kohaselt mõjutab juhi käitumine töötajate suhtes tegevuse täideviimist, mis tähendab seda, et produktiivse ja sihipärase tulemuse saavutamiseks on vaja motiveerivat ja eeskujulikku juhti. Koordineerimine ja käsutamine on tänapäevaselt asendunud eestvedamise ja mehitamisega.

McClelland (1973) on öelnud, et eestvedamine tähendab inimeste võimekuse realiseerimist ja valmisoleku soodustamist, et saavutada soovitud tulemused. Olulisel kohal on meeskonnasiseselt sarnaste väärtuse ja arusaamade omamine. Juht peab olema kompetentne, et mõjutada motiveerivalt töötajaid, olles samal ajal saavutustele ja väljakutsetele orienteeritud. Kompetents tähendab siinkohal ka seda, et juht peab realiseerima ja väärtustama oma töötajate oskusi ja mõistma seda, et mitte juht pole asendamatu, vaid iga motiveeritud töötaja panus on asendamatu (Mänd, 2008). McClellandi järgi on juhi omaduste poolest olulisel kohal läbi motiveeriva keskkonna grupi suunamine väljakutsetele ning eesmärkidele. Sellest lähtuvalt on vastutav isik eestvedaja, kes suudab näha tervikut, on ettenägelik oma töös, ja lähtub nii sihtidest kui ka meeskonna parimatest huvidest (Laas, 2012). Toetudes McClellandi (samas) sõnadele, peab meeskond olema ühtne. Olulisel kohal on analüütiline mõtlemine, mis oskab pidevas töös ja muutumises protsessida tegevusi ja lähtuvalt sellest järeldusi teha. Juhtimistegevuses peab olema ühtse visiooni suunas liikumine ning sellest tulenevalt peab meeskond saama tagasisidet oma töö kohta ja tundma, et nad on olulisel kohal ja nende töö on hinnatud.

Tulles haridustehnoloogi töö juurde, siis on haridustehnoloogil oma ülesandeid täites vastutus teha oma tööd läbi teadmiste ja kogemuste, arvestades inimeste võimeid ja baasteadmisi. Oma töös peab ta looma töökeskkonna, kus kõigil on võimalik midagi õppida ning edaspidi seda jagada oma alluvatega, kes rühmaõpetaja puhul on lapsed. Olulisel kohal on oma omada visiooni, nagu ka teiste juhtide puhul, sest ilma eesmärgita pole millegi õpetamine või suunamine tulemuslik. Sellest lähtuvalt peab ka haridustehnoloog oma töös tegema plaane, mille alusel oma tööd ja tegevust suunata, et sellel oleks ka mingi siht. Lähtudes Kristiina Männi (2008) sõnadest, peab juht hea töö tegemiseks omama teadmisi, kuidas oma tööd teha; omama oskusi, mida oma töös rakendada; olema motiveeritud sihile ja põhjusele, miks millegi tegemine on vajalik ning viimaseks, omama õiget suhtumist. Toetudes Raimo Ülaverele (2009) peab juht teenima usalduse, et tema poole saab pöörduda vajadusel; sealjuures hoiab juht kinni kokkulepetest ja mõistab nii enda kui ka kaastöötaja väärtust oma töös.

Lähtudes eelnevast, on iga juhi roll oma töös olla teadlik sellest, millised on juhi isiklikud kompetentsid, ning mida suudavad inimesed, kes on juhitavad. Oluline on näha eesmärke oma töös, et olla nende täitmisele koordineeritud, võttes sealjuures arvesse seda, et igal lülil mingis suures mehhanismis on oma osa täita, mis on asendamatult väärtuslik ja vajalik.

Kasutatud allikad:

Laas, M. (2012). Mis on juhtimine ja milline on hea juht? Postimees.

McClelland, D. (1973). Testing for Competence Rather than Intelligence

Mänd, K. (2008). Juhtumine südame, käe ja peaga. Director.

Siimon, A., Türk, K. (2003). Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Thomas, G., Martin, R., Riggio, R-E. (2013). Leading groups: leadership as a group proccess. Group Proccesses & Intergroup Relations. 16,1.

Ülavere, R. (2009). Kes on hea juht?