Search

Melissa Anson

HARIDUSTEHNOLOOGIA · ALUSHARIDUS · NOORSOOTÖÖ KORRALDUS

Month

March 2016

Praktika lasteaia hetkeolukorra kirjeldus ja ülevaade

  1. Millised IKT-lahendused on lasteias kasutusel?nt Wifi võrk? Kuidas on korraldatud printimine?

Wifi võrk on lasteasutuses, igast sülearvutist saab printida. Printer asub õpetajate toas.

 

  1. Millised IKTga seotud projektid on hetkel töös?nt Mõni meediaprojekt?

Televisioonis töötav lapsevanem kasutanud erinevates teleprojektides lapsi (Eesti Laul 2016). Kiusamisest vaba lasteaia programmi ja Persona Dolls’i kohta intervjuud sama inimene teinud teleprogrammide jaoks.

 

  1. Milline on IKT-rollide jaotus lasteaias?

Kõik tegelevad ise, on inimesi, kes oskavad rohkem ja need abistavad. Adea nõustab ja haldab võrgustikku.

Kes vastutab digivahendite eest? Iga õpetaja oma rühma arvuti eest ja juhtkond muude asjade eest.

Kas on õpetajatele vajalik IKT alane tugi? Ikka on hädas mõni õpetaja, aga siis aitavad targemad hädast välja ja vajadusel Adea. Tahvlitega tegeleb Marko Kompus.

Kui midagi läheb katki? Kes parandab? Kes vastutab? Rühmaõpetaja vastutab, vajadusel juhtkond.

Või kui on midagi IKT alast vaja osta, siis kuidas see on korraldatud? Palutakse juhtkonda ja juhtkond tegeleb sellega. Kõik on siiani võimaldatud ja kõik on olemas.

 

  1. Ülevaade andmetest ja dokumentatsioonist (sh põhiloendid -detailsem informatsioon seadmete ja kasutajate kohta – visuaalse skeemina)

visuaalseltkaardistus

Milliseid seadmeid plaanitakse 2016 aastal osta? Toimub vastavalt arengukavale, sülearvuteid 3 vahetatakse välja. 2015. aastal

Milline on  ligikaudne summa, mida lasteaed saab IKT vahenditele kulutada? Kas lasteial on oma IT-eelarve? Eelarve on vastavalt arengukavale ja vajadusel aastati erinev. Eelmine aasta ca 7000€. Iga aasta ei ole neid summasid vaja.

 

  1. Kes on hooldus- ning arenduspartnerid ja millised nende vastutusalad?

Adea ja kohe kui hakkama ei saada keegi iseseisvalt, võetakse nendega ühendust.

 

Koolituse analüüs ja tagasiside

Koolituse läbi viimine 6 töötajaga.

Koolituskava täiendusi vastavalt loengus saadud tagasisidele – ehk millist tagasiside oma esialgsele kavale said, mida muutsid, mis jäi samaks? Muutsin koolituse ajakava. Algse e-õppe kavale tõin sisse kontakttunni, mille käigus panime paika tähtajad, millal e-õppes loengumaterjale jagan. Samuti muutsime tegevuse korraldust, st kahe grupi asemel tehti 6 õpetaja poolt grupina ohutusvideo lastele. Loengu sisud e-õppes jäid samaks. Panime paika ka tagasiside kuupäeva ning animatsiooni esitamise kuupäeva.

Koolituse planeerimine ja läbi viimine – mis läks hästi, mis halvasti. Põhjenda! Mida oleksid teinud teisiti. Anna hinnang oma koolitusele. Kuidas sul enda arvates läks? Planeerimine ja läbiviimine läks väga ladusalt. Kontakttunnis sai kõik vajalikud küsimused läbi arutatud ning jäi kokkulepe, et vajadusel saab küsimusi esitada igal ajal meili teel või telefonitsi. See aga polnud vajalik, sest koolitatavad said väga hästi oma tegevusega iseseisvalt hakkama. Tulemuse põhjal ütleksin, et koolitus läks hästi, sest animatsioon sai tehtud (ning väga hea tasemega) ja koolitatavad ise olid ka rahul oma sooritusega. Ise tunnen, et läks hästi, sest eelmaterjali leidmine e-õppe jaoks oli lihtne tänu eelnevale ainele Animatsiooni loomine, kust saime piisavalt algmaterjali.

Milline oli tagasiside osalejatelt. Mis neile meeldis, mis oli nende jaoks keeruline, mida nemad soovitaksid, vajaksid? Tagasiside:

Koolitusel osales 6 õpetajat Suitsupääsupesa lasteaiast: Maarja Hüdsi, Pille Kull, Mairi Pareman, Kirsika Mägi, Kristiina Vallikivi ja Anu Kuusk. Koolituse viis läbi Melissa Anson .

Koolituse esimene pool, kus üliõpilane Melissa Anson (edaspidi Melissa) oli meile ettevalmistanud materjali animatsiooni ajaloo ja tekkimise matejaliga tutvusime iseseisvalt e-õppe kaudu. Näite materjalid olid huvitavad. Teises pooles tutvusime movie maker’i programmiga. Esimesel korral käis ta Melissa ise kohal ja seletas, milliseks koolitus kujuneb. Samuti, kui tekkis küsimusi, siis saime Melissa poole pöörduda emaili teel.

Valisime oma animatsiooniks ümarnukufilmi, kus kasutasime lego duplo klotse. Süžeeks valisime ohutuse teema. Kuna arvasime, et animatsioonil võiks olla ka õpetlik sisu, mida lastele tutvustada. Animatsiooni tootmise protsess oli väga huvitav. Kõigepealt mõtlesime välja süžee ja panime selle kirja. Iga õpetaja andis omalt poolt ideid. Siis jagasime ülesanded, kus oli vaja leida õiged klotsid ja teha nii öelda lava, kus filmimine toimub. Protsessi tegemine oli väga huvitav ja andis meeskonnatöö kogemuse samuti. Loomulikult sai ka nalja, aga samas õppisime ka oma vigadest. Raskusi valmistas, et saada fotoaparaadil pilt piisavalt teravaks, et võtta lähikaadreid. See jäigi tegemata, kuna ei suutnud pilti piisavalt teravaks teha. Samuti polnud võib olla kaadrite muutumised kõige  sujuvamad. Kuid ise jäime tööprotsessiga väga rahule. Kuid eks esimene kord ongi keeruline ja saab oma vigadest õppida. Monteerimise osas toetusime õpetaja Kirsika ja Kristiina eelnevatele teadmistele ja üritasime ühiselt siis animatsiooni kokku monteerida. Valisime internetist sobivad helid ja proovisime isegi lühikese teksti peale lugemist. Kõige raskem monteerimise juures oligi helide õigeaegne lõpetamine ja õigeskohas alustamine.

Lähitulevikus plaanime oma oskusi ka laste peal katsetada, kuid kindlasti peaks laste töögrupp olema väiksem. Tutvustasime oma rühma lastele enda tehtud animatsiooni „Õnnetus ei hüüa tulles“ ja neile väga meeldis. Lisan siia ka meie tehtud töö lingi.

Lasteaia õpetaja Maarja Hüdsi

 

 

Filmiklipp – Minu pere ja semud

Minu pere ja semud filmiklipp

Mis läks hästi, mis läks halvasti? Mida teeksid teisiti? Miks? 

Alustaksin sellest, et esialgu oli siiski plaan teha seda koos rühmaõpetajaga, aga kuna temagi on tudeng, siis filmi tegemise päeval oli rühmas asendusõpetaja, kes oli natuke ärevil sellest kõigest. Tema ise ei osanud kuidagi kaasa aidata ning rõhutas pidevalt, et planeeritud õppetegevus sõidab ajaliselt sisse (kuigi direktor oli tegelikult õpetajat teavitanud, et teeme filmi sel päeval).  See selleks, saime õnneks oma filmi siiski lastega koostöös tehtud. Pigem oli lihtsalt pinge, et saaksin asja tehtud nii, et nad saaksid rühmas ka planeeritud tegevust läbi viia ja isegi režiistsenaariumit kõrval hoides oli endalgi ärev tunne nagu unustaksin kogu aeg midagi tähtsat tegemata.

Iseenesest hästi läks see, et lapsed olid väga õhinal sellest, et me üldsegi filmi teeme. Kui jagasin näpunäiteid või soovitasin midagi teisiti teha, siis olid kõik väga koostöövalmis. Muidugi suurem trall läks lahti siis, kui soovisin salvestada tekstiga klippe, sest sel hetkel muidugi oli kõigil midagi rääkida.

Ise hindaksin ülesannet õnnestunuks, aga oleks soovinud seda teha natukene rahulikumas keskkonnas, kus ma oleksin kindel, et minu tegevus ei sega kellegi teise tegevust. Teisiti teeksin ka seda, et 1) jätaksin oma lapse koju sel päeval (sest tal oli väga raske kõrval rahulikult olla, kui teisi lapsi intervjueerisin) või 2) paluksin õpetajalt abi teiste laste rühmas hoidmisega. Praegu viisime ka nö intervjuud läbi koridoris, kuid rühma uks oli lahti ja ikka kandus see müra ja trall koridori peale ka edasi.

Mis on animatsiooni ja lühifilmi loomise puhul sarnast ja mis on erinev? Nii tegevuse planeerimisel kui ka õppetöös rakendamisel?

Ma ütleksin, et minu jaoks näiteks režiistsenaariumi loomine oli sarnane, sest ma panen oma mõtted ja ülesehituse ideeliselt paika ja sain sellest juhindudes oma tööd läbi viia. Mulle isiklikult tundub animatsiooni tegemine lihtsam, sest seda lastega koos tehes on just lastel rohkem tegevust endal (ettevalmistus, asjade liigutamine jne), aga filmimise ajal ma pidin laskma neil nii loomulikult olla nagu nad ikka on. Planeerimise ja montaaži mahu kohta ma ütleksin, et suhteliselt sarnased ja kuna natukene varasemat kogemust on, siis ära ei hirmutanud enam. Õppetöös rakendada minu silmis saab mõlemat varianti ja sõltubki sellest, mis rohkem sobib. Minu arust on animatsiooni lihtsam teha lapselt lapsele sõnumiga ning filmi suunata lapsevanemale, sest lapsevanem ilmselt hindab rohkem seda liikuvust ja igapäeva melu, mille keskel lapsed on.

Vajaduste kaardistus

VAJADUSTE KAARDISTAMINE LASTEASUTUSES

Vajaduste kaardistamine on üles ehitatud eesmärgiga tuvastada üldised vajadused, laste ja lastevanemate vajadused ning rühmaõpetaja vajadused. Läbi vajaduste on võimalik määratleda viis, kuidas kõigi vajadused oleks kaetud ja luua siht lasteasutusele nende vajaduste täitmiseks. Igal sihtgrupil on kindlad vajadused.

Vajaduste juures märkida ära, millised vajadused on täidetud või tuua välja need vajadused, mida kirjas pole, kuidas on Teie silmis vajalikud.

Täidetud vajaduse juures tuua välja, mis viisil need vajadused Teie lasteasutuses täidetud on.

Laste vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Omandada infoühiskonna jaoks vajalikke oskusi ja teadmisi (meediakirjaoskus) IKT vahendite kasutamine õppetöös, nende üle arutlemine IKT vahendite olemasolu ning valmisolek laste õpetamiseks
Kasutada õppetöös tehnoloogilisi vahendeid Interaktiivse tahvli kasutus, meediavahendite kasutamine õppetöös Interaktiivsetahvli olemasolu ning valmisolek selle kasutamiseks

 

Personali vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Valmistada ette tegevused Materjalide kogumine internetist (pildid, videod), slaidide valmistamine (esitlus) Sülearvuti, internet
Tagada tegevusteks vajalikud materjalid Eelmine punkt Eelmine punkt
Viia läbi tegevusi Lapsed valmistavad nt reiside järgi esitlusi Arvuti, internet, tahvel
Dokumenteerida tegevusi Lasteaia dokumentatsioon vajalik ühiskaustadest Arvuti
Olla informeeritud Ise andmeid otsida, et kursis olla Arvuti, internet
Suhelda lastevanematega Meili teel Arvuti, internet, meililist
Teha koostööd kolleegidega Meili teel Õpetajate meililist
Hallata dokumente Lasteaia dokumentatsiooni ühiskaustad, ühised väliskõvakettad Arvuti
Jagada elektroonilisi õppevahendeid ja lisamaterjale YouTube, blogides Arvuti, internet
Saada tuge tehniliste vahendite või programmide rikete kõrvaldamiseks Adea, targem kolleeg Arvuti, internet
Olla koolitatud lahendusi kasutama Koolitusest osavõtt Koolituse pakkumine

 

Üldised vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Asjaajamine, dokumendihaldus, arhiivindus EHIS ja EKIS, ühiskaustad Arvuti, internet
Avalikud suhted ja avalikkuse informeerimine Koduleht, blogi, Facebook Arvuti, internet
Asutuse sisene suhtlus Koosolekud, meililistid Arvuti, internet
Maja väliste sündmuste läbiviimine ja dokumenteerimine Pakkumistega/üritustega kursisolek, dokumentatsiooniga kursisolek Meedia vahendus, dokumentatsiooni kättesaadavus

Lastevanemate vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Olla informeeritud lastaias toimuva õppetööga Infostend, isiklik suhtlus, meililist, rühmablogi, lasteaia koduleht, arenguvestlused, koosolekud, ühisüritused, peod, matkad jne Värske info eelmainitud meediumite kaudu
Suhelda õpetajate ja juhtkonnaga Esimene punkt katab Esimene punkt katab
Suhelda teiste lastevanematega Esimene punkt katab Esimene punkt katab
Omandada uusi teadmisi, et toetada oma lapsi Vaja ainult lapsevanemapoolset tahtmist, muud võimalused olemas Lapsevanemaid vajadusel  suunata

Animatsioonid ja režiistsenaarium

Animatsiooni loomine – Sügis

Režiistsenaarium – piltstsenaarium

[Sügis 2015]

 

Filmiklipp Minu pere.

1

E-õpe – Movie Maker installatsioon ja kasutus

Lisan siia esialgu lingi, mille abil enda arvutisse installeerida Movie Maker. See kehtib eelkõige inimestele, kellel on Windows 10 (eelnevatel versioonidel on Movie Maker juba arvutis olemas).

Movie Makeri allatõmbamine

Teiseks annan teile lingi Movie Makeri kasutamisõpetusega, mis hõlmab kõiki aspekte, mida teil vaja võib minna.

Movie Makeri kasutusjuhend

 

Küsimuste korral kontakteeruda melissa.anson92@gmail.com

Edu!

E-õpe – sissejuhatus animatsiooni

Animatsioonkoolitus

Siin on Teie esimene esitlus, mis tutvustab animatsiooni ajalugu. Esitluses on ka erinevad näitmaterjalid, et Teil oleks võimalikult selge pilt, mida animatsioon endast kujutab.

Järgmisel korral (11.03.2016) saadan Teile materjali, kuidas animatsiooni MovieMakeriga kokku monteerida ning loodan, et Teil varsti juba mõte jookseb, kuidas asi ise valmis teha 🙂

Kõike paremat ja edu!

Hea IKT arengukava lasteaias

Infotehnoloogia on tänapäeval igal pool inimeste ümber. IKT valdkond ise see-eest on absoluutselt pidevas muutumises, täpselt nagu terves maailmas toimub igal hetkel mingi muutus ja areng. Iga sekund võib mingi info muutuda, mõni käsitlus uueneda ning lähtuvalt sellest peab haridustehnoloog olema väga kursis sellega, mis konkreetselt on vajalik informatsioon IKT valdkonnas arengukava koostamisel.

Toetudes sellele, et IKT valdkonnana on pidevas muutumises, peab arengukava olema paindlik ja ettenägelik – iga asja ei saa pidevalt ümber kirjutada ning selle tõttu peab arengukava sõnastus olema mingil määral mitmeti mõistetav, et vajadusel seda mingi muutuse suunas painutada. Pole võimalik tuua iga aspekti detailselt välja, kui miski kogu aeg muutub. Seega peab mingi info jääma varjatuks ja ridade vahele, mis loob kollektiivi vahel justkui vaikse kokkuleppe, et kõik on avatud muutustele. Oluline on arengukavas välja tuua inimesed, kellele mingid töökorraldused ja eesmärgid seatud on – lasteaia kontekstis on tähtis silmas pidada neid eesmärke, mida on vaja suunata lapsevanematele (koduleht, meililisti olemasolu, eLasteaed jms) ning aspektid, mida on võimalik kasutada töö hõlbustamiseks nii rühmas kui ka lastega. Kõik eesmärgid ei saa olla ühised, sest lapsel ei ole vaja kodulehe toimimist ning lapsevanem ei pea oskama lõimida haridustehnoloogiat teiste õppevaldkondadega.

Oluline on välja tuua ka haridustehnoloogi koolitamine ning konkreetselt temale suunatud sihid, sest see isik paneb lasteaias paika selle, mida on vaja täiendada ning mis on need aspektid, mis ei vaja muutmist. Samuti on haridustehnoloogil ülevaade IKT-vahendite kohta lasteasutuses ja oskus teha ettepanekuid mingite vahendite hankimiseks, kui see on vajalik. Tähtis on olla kursis sellega, millised on konkreetse lasteasutuse ressursid, sest sõltuvalt lasteaiast on võimalused erinevad ning ka pedagoogid erinevad. Vajalik on tuua muudatused sisse, mis tutvustaksid igale rühmaõpetajale võimalusi IKT kasutamiseks õppetöös ka siis, kui lasteaed ise väga suuri vahendeid pakkuda ei saa.

Paneksin rõhu ka sisekoolitustele – see on võrdlemisi ressursivaba valdkond, kui lasteasutuses on inimene, kes on kompetentne ja tunneb, et saab teiste koolitamisega hakkama. Tänapäeval, kui paljud pedagoogid on võrdlemisi noored, on ilmselt igas lasteasutuses vähemalt üks inimene, kes saaks baaskoolitusi ise läbi viia ja see annaks lasteaiale võimaluse koolituse rahade arvelt osta hoopis mõni IKT vahend, mida õppetöös kasutada. See võiks ideaalis samuti olla arengukavas sees, sest iga vahend, mida on võimalik reaalselt töös kasutada, annab järk-järgult õpetajale julguse ühe rohkem oma tööd haridustehnoloogiaga siduda, mis omakorda võimaldab teha laste jaoks õppetegevust kordades huvitavamaks.

Arengukava puhul oleks mõistlik silmas pidada alguses mainitud muutusi ühiskonnas ja meid ümbritsevas maailmas – mida rohkem on vahendeid, mida rohkem on inimesi, kes on julged kasutama IKT valdkonda oma töös, seda mitmekesisem ja rikkam on väikese lapse maailm, kui keskenduda rühma tööle. Tänapäeval on lapsed iga päev meedia keskel ja näevad pidevalt seda, kui kiiresti kõik maailmas muutub ja selle tõttu on oluline panna arengukavas keskmeks laps, kust liikuda väljapoole rühmaõpetajate eesmärkideni, mis hõlmavad mingil määral ka lapsevanema rolli. Selle kõige kõrvalt loomulikult tuleks meeles pidada ka inimest, kes enamasti lasteasutuses on selle suure vastutuse enda õlgadele võtnud, ning koolitada, hinnata ja väärtustada seda inimest, kes ilmselt rühmaõpetaja töö kõrvalt teeb suures osas ka haridustehnoloogi tööd ja üritab anda endast võimalikult palju, et terve lasteaia kollektiiv oleks IKT valdkonnaga kursis ja mina peal selles pidevalt muutuvas maailmas.

 

Arengukava analüüs

  • ARENGUKAVA

Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia arengukava http://suitsupaasupesa.ee/admin/upload/files/arenguk2014.pdf

 

2) TUGEVUSED JA PARENDUSETTEPANEKUD

  • Eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine – a osaleti IT-vahendite standardi koostamise töögrupis ja 2012. a haridusasutustele kinnisvara haldamise juhendi koostamise töögrupis; tulenevalt pikaajalisest kogemusest eKooliga anti 2013. a arvamus haridusameti üldharidusosakonnale e-päeviku hanke funktsionaalsele osale, 2013. a osales direktor haridustöötajate TAHJÜ esindajana palgaläbirääkimistes). 2011. a tutvustati lasteaia töökorraldust, interaktiivsete 8 Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed tahvlite kasutamist õppetöös ning „Kiusamisest vaba lasteaed“ projekti Lääne-Virumaa õpetajatele. Parendus: Koostada uus Info ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) arendamise kava, tuginedes asjakohasele ja süsteemsele mõõtmisele ning uuringutest saadud infole.

 

  • Personalijuhtimine – pole välja toodud. Parendus: Toetada töötajate oskusi ning tutvustada võimalusi õppimiseks ja õpetamiseks digiajastul.

 

  • Koostöö huvigruppidega – Ressurside juhtimine – Osaletakse erinevates pilootprojektides (nt. 2011. a pilootasutus Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite hankes). Uuringute tulemusel on info edastamise kanaleid ning viise uuendatud (nt 2011. a kodulehele on lisatud rubriik „Rühmade kontaktid“, alustatud rühma ajaveebide pidamisega, 2012. a liituti Tallinna SMS- teavituskeskkonnaga, 2013. a lisati koduleheküljele ületekstiotsing). IKT vahendeid on uuendatud, tagamaks uute süsteemide ja projektide kasutuselevõtu võimalikkuse. Määratletud vastutus IKT vahendite kasutuse ja säilivuse eest osteti 2011. a kahele rühmale interaktiivsed tahvlid ning üks dokumendikaamera; 2011. a osaleti pilootprojektis “Linna IKT vahendite hankimine“, mille tulemusel täiustati olemasolevaid IKT vahendeid linna eelarve vahendite arvelt (värvilist trükki võimaldav võrguprinter, lisati täiendav Wi-Fi ruuter, uuendati ühiskasutuses olevad lauaarvutid). Parendus: Kaardistada lasteaia protsesside toetamiseks ja arendamiseks vajalike IKT vahendite valik ja hulk ning personali koolitusvajadused.

 

  • Õppe ja kasvatusprotsessÕppetegevuste ilmestamiseks ja näitlikustamiseks on õpetajad jätkuvalt kasutanud erinevaid IKT võimalusi, uute vahenditena on õppetegevuste läbiviimisel kasutusele võetud kaks interaktiivset tahvlit ning dokumendikaamera. Parendus: pole välja toodud.

 

3) VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED

  • Seosed IKTga:

Missioon: Suitsupääsupesa on meeldiv ning turvaline mängu- ja arenemiskoht igale lapsele.

Visioon: Lasteaia ideaaliks on terve rõõmsameelne laps soodsas õpi- ja kasvukeskkonnas, kus arvestatakse lapse individuaalsust, saavutatakse kooliküpsus ja omandatakse vajalikud käitumisnormid eluks.

Põhiväärtused: Tegutseme ühiste eesmärkide nimel, oleme lojaalsed lapse, lapsevanema ja üksteise suhtes. Märkame head ning tunnustame õnnestumisi lapse, lapsevanema, töötaja ja ka koostööpartnerite suhtes. Tunneme oma tööst rõõmu ja oleme uhked oma lasteaia üle.

 

  • Võtaksin varjatult kokku selle, et meeldiv ja turvaline arenemiskoht igale lapsele on see, kus ta õpib end ümbritsevat maailma tundma ja nii tava- kui virtuaalmaailmas hakkama saama õpetaja toel, kes on pädev tutvustama lapsele nii head kui ka ohte ning seeläbi omandab laps oskuse turvaliselt end ümbritsevas keskkonnas hakkama saada. Ühised eesmärgid rühmades seavad eesmärgiks selle, et iga laps oskaks maailmas ning tulevases elus hakkama saada; tehes koostööd suuresti lapsevanematega ning terve maja kollektiiviga, et kõik oleks märgatud.

4) UUEKS PERIOODIKS SÕNASTATUD TEGEVUSED + EESMÄRGID, MIS SEOTUD IKTga

  • Eestvedamine ja juhtimine – Personalijuhtimine – Loodud on IKT kasutamise ja arendamise strateegia, mis lähtub asutuse eesmärkidest ja huvigruppide vajadustest. IKT arendamise strateegia ja tegevuskava koostamine. IKT arendamise tegevuskava rakendamine. Analüüsida, vajadusel täiendada IKT arendamise strateegiat ja tegevuskava. Pedagoogide osalemine Avastustee veebipõhisel e-kursusel. Pedagoogide osalemine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt pakutavas Tulevikuõpetaja koolitusprogrammis.
  • Koostöö huvigruppidega – puudub info.
  • Ressurside juhtimine – IKT vahendite hanked on vastavuses lasteaia vajadustega.
  • Õppe ja kasvatusprotsesspuudub info.

 

5) Leian isiklikult, et Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed on igas mõttes väga IKT valdkonnale suunitletud lasteaed. Neil on majasiseselt piisavalt vahendeid hangitud selleks, et absoluutselt iga õpetaja saaks haridustehnoloogiat kasutades oma õppetööd lõimida ka tehnoloogiaga. Samamoodi on nad osalemas koolitustel ja olles selles lasteaias nüüd praktikal juba teist aastat, julgen tõdeda, et see maja on väga positiivselt häälestatud IKT valdkonna suhtes ja seal pole ühtegi pedagoogi, kes ei oskaks ega tahaks oma töös kasutada olemasolevaid vahendeid.

 

Blog at WordPress.com.

Up ↑