Infotehnoloogia on tänapäeval igal pool inimeste ümber. IKT valdkond ise see-eest on absoluutselt pidevas muutumises, täpselt nagu terves maailmas toimub igal hetkel mingi muutus ja areng. Iga sekund võib mingi info muutuda, mõni käsitlus uueneda ning lähtuvalt sellest peab haridustehnoloog olema väga kursis sellega, mis konkreetselt on vajalik informatsioon IKT valdkonnas arengukava koostamisel.

Toetudes sellele, et IKT valdkonnana on pidevas muutumises, peab arengukava olema paindlik ja ettenägelik – iga asja ei saa pidevalt ümber kirjutada ning selle tõttu peab arengukava sõnastus olema mingil määral mitmeti mõistetav, et vajadusel seda mingi muutuse suunas painutada. Pole võimalik tuua iga aspekti detailselt välja, kui miski kogu aeg muutub. Seega peab mingi info jääma varjatuks ja ridade vahele, mis loob kollektiivi vahel justkui vaikse kokkuleppe, et kõik on avatud muutustele. Oluline on arengukavas välja tuua inimesed, kellele mingid töökorraldused ja eesmärgid seatud on – lasteaia kontekstis on tähtis silmas pidada neid eesmärke, mida on vaja suunata lapsevanematele (koduleht, meililisti olemasolu, eLasteaed jms) ning aspektid, mida on võimalik kasutada töö hõlbustamiseks nii rühmas kui ka lastega. Kõik eesmärgid ei saa olla ühised, sest lapsel ei ole vaja kodulehe toimimist ning lapsevanem ei pea oskama lõimida haridustehnoloogiat teiste õppevaldkondadega.

Oluline on välja tuua ka haridustehnoloogi koolitamine ning konkreetselt temale suunatud sihid, sest see isik paneb lasteaias paika selle, mida on vaja täiendada ning mis on need aspektid, mis ei vaja muutmist. Samuti on haridustehnoloogil ülevaade IKT-vahendite kohta lasteasutuses ja oskus teha ettepanekuid mingite vahendite hankimiseks, kui see on vajalik. Tähtis on olla kursis sellega, millised on konkreetse lasteasutuse ressursid, sest sõltuvalt lasteaiast on võimalused erinevad ning ka pedagoogid erinevad. Vajalik on tuua muudatused sisse, mis tutvustaksid igale rühmaõpetajale võimalusi IKT kasutamiseks õppetöös ka siis, kui lasteaed ise väga suuri vahendeid pakkuda ei saa.

Paneksin rõhu ka sisekoolitustele – see on võrdlemisi ressursivaba valdkond, kui lasteasutuses on inimene, kes on kompetentne ja tunneb, et saab teiste koolitamisega hakkama. Tänapäeval, kui paljud pedagoogid on võrdlemisi noored, on ilmselt igas lasteasutuses vähemalt üks inimene, kes saaks baaskoolitusi ise läbi viia ja see annaks lasteaiale võimaluse koolituse rahade arvelt osta hoopis mõni IKT vahend, mida õppetöös kasutada. See võiks ideaalis samuti olla arengukavas sees, sest iga vahend, mida on võimalik reaalselt töös kasutada, annab järk-järgult õpetajale julguse ühe rohkem oma tööd haridustehnoloogiaga siduda, mis omakorda võimaldab teha laste jaoks õppetegevust kordades huvitavamaks.

Arengukava puhul oleks mõistlik silmas pidada alguses mainitud muutusi ühiskonnas ja meid ümbritsevas maailmas – mida rohkem on vahendeid, mida rohkem on inimesi, kes on julged kasutama IKT valdkonda oma töös, seda mitmekesisem ja rikkam on väikese lapse maailm, kui keskenduda rühma tööle. Tänapäeval on lapsed iga päev meedia keskel ja näevad pidevalt seda, kui kiiresti kõik maailmas muutub ja selle tõttu on oluline panna arengukavas keskmeks laps, kust liikuda väljapoole rühmaõpetajate eesmärkideni, mis hõlmavad mingil määral ka lapsevanema rolli. Selle kõige kõrvalt loomulikult tuleks meeles pidada ka inimest, kes enamasti lasteasutuses on selle suure vastutuse enda õlgadele võtnud, ning koolitada, hinnata ja väärtustada seda inimest, kes ilmselt rühmaõpetaja töö kõrvalt teeb suures osas ka haridustehnoloogi tööd ja üritab anda endast võimalikult palju, et terve lasteaia kollektiiv oleks IKT valdkonnaga kursis ja mina peal selles pidevalt muutuvas maailmas.

 

Advertisements