Search

Melissa Anson

HARIDUSTEHNOLOOGIA · ALUSHARIDUS · NOORSOOTÖÖ KORRALDUS

Category

HT praktika

Riskihindamine

Riskihindamine

Praktika lasteaia hetkeolukorra kirjeldus ja ülevaade

  1. Millised IKT-lahendused on lasteias kasutusel?nt Wifi võrk? Kuidas on korraldatud printimine?

Wifi võrk on lasteasutuses, igast sülearvutist saab printida. Printer asub õpetajate toas.

 

  1. Millised IKTga seotud projektid on hetkel töös?nt Mõni meediaprojekt?

Televisioonis töötav lapsevanem kasutanud erinevates teleprojektides lapsi (Eesti Laul 2016). Kiusamisest vaba lasteaia programmi ja Persona Dolls’i kohta intervjuud sama inimene teinud teleprogrammide jaoks.

 

  1. Milline on IKT-rollide jaotus lasteaias?

Kõik tegelevad ise, on inimesi, kes oskavad rohkem ja need abistavad. Adea nõustab ja haldab võrgustikku.

Kes vastutab digivahendite eest? Iga õpetaja oma rühma arvuti eest ja juhtkond muude asjade eest.

Kas on õpetajatele vajalik IKT alane tugi? Ikka on hädas mõni õpetaja, aga siis aitavad targemad hädast välja ja vajadusel Adea. Tahvlitega tegeleb Marko Kompus.

Kui midagi läheb katki? Kes parandab? Kes vastutab? Rühmaõpetaja vastutab, vajadusel juhtkond.

Või kui on midagi IKT alast vaja osta, siis kuidas see on korraldatud? Palutakse juhtkonda ja juhtkond tegeleb sellega. Kõik on siiani võimaldatud ja kõik on olemas.

 

  1. Ülevaade andmetest ja dokumentatsioonist (sh põhiloendid -detailsem informatsioon seadmete ja kasutajate kohta – visuaalse skeemina)

visuaalseltkaardistus

Milliseid seadmeid plaanitakse 2016 aastal osta? Toimub vastavalt arengukavale, sülearvuteid 3 vahetatakse välja. 2015. aastal

Milline on  ligikaudne summa, mida lasteaed saab IKT vahenditele kulutada? Kas lasteial on oma IT-eelarve? Eelarve on vastavalt arengukavale ja vajadusel aastati erinev. Eelmine aasta ca 7000€. Iga aasta ei ole neid summasid vaja.

 

  1. Kes on hooldus- ning arenduspartnerid ja millised nende vastutusalad?

Adea ja kohe kui hakkama ei saada keegi iseseisvalt, võetakse nendega ühendust.

 

Koolituse analüüs ja tagasiside

Koolituse läbi viimine 6 töötajaga.

Koolituskava täiendusi vastavalt loengus saadud tagasisidele – ehk millist tagasiside oma esialgsele kavale said, mida muutsid, mis jäi samaks? Muutsin koolituse ajakava. Algse e-õppe kavale tõin sisse kontakttunni, mille käigus panime paika tähtajad, millal e-õppes loengumaterjale jagan. Samuti muutsime tegevuse korraldust, st kahe grupi asemel tehti 6 õpetaja poolt grupina ohutusvideo lastele. Loengu sisud e-õppes jäid samaks. Panime paika ka tagasiside kuupäeva ning animatsiooni esitamise kuupäeva.

Koolituse planeerimine ja läbi viimine – mis läks hästi, mis halvasti. Põhjenda! Mida oleksid teinud teisiti. Anna hinnang oma koolitusele. Kuidas sul enda arvates läks? Planeerimine ja läbiviimine läks väga ladusalt. Kontakttunnis sai kõik vajalikud küsimused läbi arutatud ning jäi kokkulepe, et vajadusel saab küsimusi esitada igal ajal meili teel või telefonitsi. See aga polnud vajalik, sest koolitatavad said väga hästi oma tegevusega iseseisvalt hakkama. Tulemuse põhjal ütleksin, et koolitus läks hästi, sest animatsioon sai tehtud (ning väga hea tasemega) ja koolitatavad ise olid ka rahul oma sooritusega. Ise tunnen, et läks hästi, sest eelmaterjali leidmine e-õppe jaoks oli lihtne tänu eelnevale ainele Animatsiooni loomine, kust saime piisavalt algmaterjali.

Milline oli tagasiside osalejatelt. Mis neile meeldis, mis oli nende jaoks keeruline, mida nemad soovitaksid, vajaksid? Tagasiside:

Koolitusel osales 6 õpetajat Suitsupääsupesa lasteaiast: Maarja Hüdsi, Pille Kull, Mairi Pareman, Kirsika Mägi, Kristiina Vallikivi ja Anu Kuusk. Koolituse viis läbi Melissa Anson .

Koolituse esimene pool, kus üliõpilane Melissa Anson (edaspidi Melissa) oli meile ettevalmistanud materjali animatsiooni ajaloo ja tekkimise matejaliga tutvusime iseseisvalt e-õppe kaudu. Näite materjalid olid huvitavad. Teises pooles tutvusime movie maker’i programmiga. Esimesel korral käis ta Melissa ise kohal ja seletas, milliseks koolitus kujuneb. Samuti, kui tekkis küsimusi, siis saime Melissa poole pöörduda emaili teel.

Valisime oma animatsiooniks ümarnukufilmi, kus kasutasime lego duplo klotse. Süžeeks valisime ohutuse teema. Kuna arvasime, et animatsioonil võiks olla ka õpetlik sisu, mida lastele tutvustada. Animatsiooni tootmise protsess oli väga huvitav. Kõigepealt mõtlesime välja süžee ja panime selle kirja. Iga õpetaja andis omalt poolt ideid. Siis jagasime ülesanded, kus oli vaja leida õiged klotsid ja teha nii öelda lava, kus filmimine toimub. Protsessi tegemine oli väga huvitav ja andis meeskonnatöö kogemuse samuti. Loomulikult sai ka nalja, aga samas õppisime ka oma vigadest. Raskusi valmistas, et saada fotoaparaadil pilt piisavalt teravaks, et võtta lähikaadreid. See jäigi tegemata, kuna ei suutnud pilti piisavalt teravaks teha. Samuti polnud võib olla kaadrite muutumised kõige  sujuvamad. Kuid ise jäime tööprotsessiga väga rahule. Kuid eks esimene kord ongi keeruline ja saab oma vigadest õppida. Monteerimise osas toetusime õpetaja Kirsika ja Kristiina eelnevatele teadmistele ja üritasime ühiselt siis animatsiooni kokku monteerida. Valisime internetist sobivad helid ja proovisime isegi lühikese teksti peale lugemist. Kõige raskem monteerimise juures oligi helide õigeaegne lõpetamine ja õigeskohas alustamine.

Lähitulevikus plaanime oma oskusi ka laste peal katsetada, kuid kindlasti peaks laste töögrupp olema väiksem. Tutvustasime oma rühma lastele enda tehtud animatsiooni „Õnnetus ei hüüa tulles“ ja neile väga meeldis. Lisan siia ka meie tehtud töö lingi.

Lasteaia õpetaja Maarja Hüdsi

 

 

Vajaduste kaardistus

VAJADUSTE KAARDISTAMINE LASTEASUTUSES

Vajaduste kaardistamine on üles ehitatud eesmärgiga tuvastada üldised vajadused, laste ja lastevanemate vajadused ning rühmaõpetaja vajadused. Läbi vajaduste on võimalik määratleda viis, kuidas kõigi vajadused oleks kaetud ja luua siht lasteasutusele nende vajaduste täitmiseks. Igal sihtgrupil on kindlad vajadused.

Vajaduste juures märkida ära, millised vajadused on täidetud või tuua välja need vajadused, mida kirjas pole, kuidas on Teie silmis vajalikud.

Täidetud vajaduse juures tuua välja, mis viisil need vajadused Teie lasteasutuses täidetud on.

Laste vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Omandada infoühiskonna jaoks vajalikke oskusi ja teadmisi (meediakirjaoskus) IKT vahendite kasutamine õppetöös, nende üle arutlemine IKT vahendite olemasolu ning valmisolek laste õpetamiseks
Kasutada õppetöös tehnoloogilisi vahendeid Interaktiivse tahvli kasutus, meediavahendite kasutamine õppetöös Interaktiivsetahvli olemasolu ning valmisolek selle kasutamiseks

 

Personali vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Valmistada ette tegevused Materjalide kogumine internetist (pildid, videod), slaidide valmistamine (esitlus) Sülearvuti, internet
Tagada tegevusteks vajalikud materjalid Eelmine punkt Eelmine punkt
Viia läbi tegevusi Lapsed valmistavad nt reiside järgi esitlusi Arvuti, internet, tahvel
Dokumenteerida tegevusi Lasteaia dokumentatsioon vajalik ühiskaustadest Arvuti
Olla informeeritud Ise andmeid otsida, et kursis olla Arvuti, internet
Suhelda lastevanematega Meili teel Arvuti, internet, meililist
Teha koostööd kolleegidega Meili teel Õpetajate meililist
Hallata dokumente Lasteaia dokumentatsiooni ühiskaustad, ühised väliskõvakettad Arvuti
Jagada elektroonilisi õppevahendeid ja lisamaterjale YouTube, blogides Arvuti, internet
Saada tuge tehniliste vahendite või programmide rikete kõrvaldamiseks Adea, targem kolleeg Arvuti, internet
Olla koolitatud lahendusi kasutama Koolitusest osavõtt Koolituse pakkumine

 

Üldised vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Asjaajamine, dokumendihaldus, arhiivindus EHIS ja EKIS, ühiskaustad Arvuti, internet
Avalikud suhted ja avalikkuse informeerimine Koduleht, blogi, Facebook Arvuti, internet
Asutuse sisene suhtlus Koosolekud, meililistid Arvuti, internet
Maja väliste sündmuste läbiviimine ja dokumenteerimine Pakkumistega/üritustega kursisolek, dokumentatsiooniga kursisolek Meedia vahendus, dokumentatsiooni kättesaadavus

Lastevanemate vajadused

VAJADUSED LAHENDUSED NÕUDED LASTEASUTUSELE
Olla informeeritud lastaias toimuva õppetööga Infostend, isiklik suhtlus, meililist, rühmablogi, lasteaia koduleht, arenguvestlused, koosolekud, ühisüritused, peod, matkad jne Värske info eelmainitud meediumite kaudu
Suhelda õpetajate ja juhtkonnaga Esimene punkt katab Esimene punkt katab
Suhelda teiste lastevanematega Esimene punkt katab Esimene punkt katab
Omandada uusi teadmisi, et toetada oma lapsi Vaja ainult lapsevanemapoolset tahtmist, muud võimalused olemas Lapsevanemaid vajadusel  suunata

E-õpe – Movie Maker installatsioon ja kasutus

Lisan siia esialgu lingi, mille abil enda arvutisse installeerida Movie Maker. See kehtib eelkõige inimestele, kellel on Windows 10 (eelnevatel versioonidel on Movie Maker juba arvutis olemas).

Movie Makeri allatõmbamine

Teiseks annan teile lingi Movie Makeri kasutamisõpetusega, mis hõlmab kõiki aspekte, mida teil vaja võib minna.

Movie Makeri kasutusjuhend

 

Küsimuste korral kontakteeruda melissa.anson92@gmail.com

Edu!

E-õpe – sissejuhatus animatsiooni

Animatsioonkoolitus

Siin on Teie esimene esitlus, mis tutvustab animatsiooni ajalugu. Esitluses on ka erinevad näitmaterjalid, et Teil oleks võimalikult selge pilt, mida animatsioon endast kujutab.

Järgmisel korral (11.03.2016) saadan Teile materjali, kuidas animatsiooni MovieMakeriga kokku monteerida ning loodan, et Teil varsti juba mõte jookseb, kuidas asi ise valmis teha 🙂

Kõike paremat ja edu!

Õpikeskkondade kaardistuse ettekanne

Mina esitasin olude sunnil oma kaardistuse juhatuse poolele eraldi, ning siis oma rühmas (lihtsalt ei võimaldatud teist varianti, majas olid väga kiired ajad).

kaardistuserasmus

Mõlemale osapoolele saatsin peale kaardistuse tegemist oma valmis töö ning analüüsi. Kui ettekannet tegin, siis võtsingi selle pildi ette. Avasin oma mõtteid, miks lahendasin kaardistuse just sel viisil ja väga illustratiivselt. Mõlema osapoole puhul tuli välja see, et väga meeldis juhatuse ning rühmade kõrvutus ja see, et konkreetselt on nähtaval, kui palju keegi midagi kasutab ning ming eristab just ka tööülesannete puhul kasutust. Leian, et Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia puhul on üleüldiselt tegemist väga tehnikateadliku lasteaiaga ja nende puhul oli erinevate veebikanalite kasutus väga suur.

Rühmasiseseselt leidsid minu rühma mõlemad õpetajad (kes töötavad kahes eri vanusega rühmas samas majas), et tegelikult oli väga kasulikuks informatsiooniks see, milliseid kanaleid kasutavad oma tegevuses teised rühmaõpetajad ning mida kasutavad vanemad, sest see võimaldab suunata ka oma tööd praktilisemalt.

Mina isiklikult ei hakanud isegi rääkima programmidest, mida mina ise kasutan või kasutanud olen, sest ma sain pigem just selle kaardistuse põhjal endale väga palju programme juurde, mida kasutada. Siinkohal olen väga tänulik oma juhendajale, kes sai kõikide rühmaõpetajate käest tagasiside kaardistuse kohta ning juhatusele, kes leidis siiski aja, et minuga üldse kohtuda. Sain kohe alguses seda kuulda, et tegelikult on neil väga kiired ajad ja minu praktikaga poldud seal ju arvestatud, seda küsisin ise neilt, sest see maja on väga silma paistnud praktika jooksul.

Protected: Vana tehnika ja kogemused

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Õppetegevuse analüüs – õpetaja

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT

Lasteaed: Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed

Rühm: Mutukad

Laste vanus: 6-7 aastased

Laste arv: 24

Tegevuse liik: PowerPoint esitlus

Teema: ,,Animatsiooni ajalugu’’

Õpetaja nimi: Maarja Hüdsi

Vaatleja: Melissa Anson

Kuupäev: 30.11.2015

Nädala eesmärgid:

  • Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse
  • Laps saab hakkama kuuldud jutu ümberjutustamisega.
  • Laps saab hakkama animatsioonis osalemisega.
  • Laps saab hakkama rühmakaaslastega koostööd tehes.
  • Laps saab hakkama õpetaja ettenäidatud liigutuste tegemisega.
  • Laps saab hakkama erinevate jõululaulude laulmisega.
  • Laps saab hakkama luuletuste esitamisega.

 

ÕPETAJA TEGEVUS – rõhuasetus on õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel

Õpieesmärgid:

Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse.

Laps saab hakkama animatsiooni tegemise protsessis osalemisega.

Tegevuse planeerimine, integratsioon:

Õppetegevus algas Powerpoint esitlusega animatsioonist. Lastel oli võimalus rääkida oma kogemusest või arvamusest selle kohta, mis võib animatsioon olla ja kuidas seda luua. Powerpoint esitlusele järgnes piksillatiooni jaoks stsenaariumi koostamisega, mis haakuks rühma jõuluetendusega ja oleks seeläbi ka kingitus laste peredele.

Uue õpetamine:

Suurem enamus rühmast ei teadnud siiski, mida animatsioon endast kujutab ja kuidas seda tehakse – rühmas oli üks poiss, kes oli väga kursis sellega ja temale sai osaks selle seletamine ka teistele, sest ta tõetsi teadis väga hästi, millest ta räägib ja kõigile oli see ka tore moment.

Õpetaja ainetundmine:

Õpetaja on teemat endale tutvustanud ning teab piisavalt, et lastele teemat esitleda. Vajadusel lisasin omalt poolt täpsustavaid detaile.

Õpimeetodid:

Esitluse loomine teemat ja piksillatsiooni tegemist arvesse võttes.

Koostöö:

Õpetajaga koos lauldakse lood piksillatsiooni taustaks, õpetaja juhendab piksillatsiooni tehes lapsi jooksvalt ning juhib nende tegevust.

Aja kasutamine:

Aja kasutamine vastab planeeritule ning eakohalisusele.

Õppevahendid:

Interaktiivne tahvel powerpoint esitluseks, montaažiks ja nö esietenduseks; peegelkaamera; maskid, kamin, lõngad, kuused, kelgud etenduse tarbeks.

Eesmärgi saavutamise hindamine:

Eesmärk saavutati, sest lapsed said väga suure ettekujutuse sellest, mis on piksillatsioon ning kuidas seda tehakse – lastel oli võimalus igas protsessi osas kõrval olla ja reaalselt näha, kuidas asju tehakse.

LAPSE TEGEVUS – rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata õpetaja läbiviidud tegevust, kas tegevus jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja oskuste omandamine:

Lapsed võtsid teemat vastu suure huviga ning rääkisid oma olemasolevatest teadmisest.

Õpimeetodite lastepärasus (mängulisus, huvi):

Interaktiivne tahvel äratab lastes palju huvi. Samuti oli rühma jaoks väga uudne see, et animatsiooni teha. Ka õpetaja ütles, et see on tema jaoks väga tore ja huvitav, sest ta pole varem absoluutselt sellise asjaga kokku puutunud. Laste tagasiside videona näitab ka seda, et see oli lastele äärmiselt positiivne ja vaheldust pakkuv tegevus.

Koostöö, suhted:

Laste omavaheline suhtlemine on positiivne, vajadusel tuletatakse üksteisele üht või teist meelde. Kõik on omavahel sõbrad ja rühmas püsib üleüldiselt väga meeldiv õhkkond.

Laste valikuvõimalused:

Valikuvõimalused on võrdlemisi puudulikud nendel päevadel, kui õpetaja teeb esitlust, sest siin on lastel võimalus kuulata ja uusi teadmisi omandada. Samuti pole lastel piksillatsiooni puhul väga suurt valikuvõimalust, sest osatäitjad on valitud selle järgi, kes etenduses mingit osa mängib juba.

Tegevuse individualiseerimine:

Tegevus ei ole väga individualiseeritud, aga samas on igal lapsel eraldi võimalik tagasiside anda, kui ta seda soovib.

Õppevahendite kasutamine:

Õppevahendid on eakohased ning pakuvad sealjuures lastele huvi.

Tagasiside lapsele:

Kuna minu silmis oli see praktika üks tervik, mis algas Powerpoint esitlusega ja lõppes reaalselt selle hetkega, kui piksillatsioon oli ära vaadatud, siis andsin tagasiside sel hetkel ja olin väga uhke nende üle, et me suutsime nii kiiresti midagi nii toredat ja head nendega luua ja kiitsin väga nende koostöö oskust, ka hetkedel, mil lapsed ise ütlesid, et nad on natuke väsinud juba nagu aeglased robotid liikuma.

KOKKUVÕTE

Tegevus saavutab eesmärgi. Lapsed tutvuvad uue teemaga, oskavad seda tegevust läbi viia ning on ilmselgelt ise ka tulemusega rahul.

 

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑