Search

Melissa Anson

HARIDUSTEHNOLOOGIA · ALUSHARIDUS · NOORSOOTÖÖ KORRALDUS

Category

IKT juhtimine lasteasutuses

IT eelarve

ITeelarvetabel

Advertisements

Hea IKT arengukava lasteaias

Infotehnoloogia on tänapäeval igal pool inimeste ümber. IKT valdkond ise see-eest on absoluutselt pidevas muutumises, täpselt nagu terves maailmas toimub igal hetkel mingi muutus ja areng. Iga sekund võib mingi info muutuda, mõni käsitlus uueneda ning lähtuvalt sellest peab haridustehnoloog olema väga kursis sellega, mis konkreetselt on vajalik informatsioon IKT valdkonnas arengukava koostamisel.

Toetudes sellele, et IKT valdkonnana on pidevas muutumises, peab arengukava olema paindlik ja ettenägelik – iga asja ei saa pidevalt ümber kirjutada ning selle tõttu peab arengukava sõnastus olema mingil määral mitmeti mõistetav, et vajadusel seda mingi muutuse suunas painutada. Pole võimalik tuua iga aspekti detailselt välja, kui miski kogu aeg muutub. Seega peab mingi info jääma varjatuks ja ridade vahele, mis loob kollektiivi vahel justkui vaikse kokkuleppe, et kõik on avatud muutustele. Oluline on arengukavas välja tuua inimesed, kellele mingid töökorraldused ja eesmärgid seatud on – lasteaia kontekstis on tähtis silmas pidada neid eesmärke, mida on vaja suunata lapsevanematele (koduleht, meililisti olemasolu, eLasteaed jms) ning aspektid, mida on võimalik kasutada töö hõlbustamiseks nii rühmas kui ka lastega. Kõik eesmärgid ei saa olla ühised, sest lapsel ei ole vaja kodulehe toimimist ning lapsevanem ei pea oskama lõimida haridustehnoloogiat teiste õppevaldkondadega.

Oluline on välja tuua ka haridustehnoloogi koolitamine ning konkreetselt temale suunatud sihid, sest see isik paneb lasteaias paika selle, mida on vaja täiendada ning mis on need aspektid, mis ei vaja muutmist. Samuti on haridustehnoloogil ülevaade IKT-vahendite kohta lasteasutuses ja oskus teha ettepanekuid mingite vahendite hankimiseks, kui see on vajalik. Tähtis on olla kursis sellega, millised on konkreetse lasteasutuse ressursid, sest sõltuvalt lasteaiast on võimalused erinevad ning ka pedagoogid erinevad. Vajalik on tuua muudatused sisse, mis tutvustaksid igale rühmaõpetajale võimalusi IKT kasutamiseks õppetöös ka siis, kui lasteaed ise väga suuri vahendeid pakkuda ei saa.

Paneksin rõhu ka sisekoolitustele – see on võrdlemisi ressursivaba valdkond, kui lasteasutuses on inimene, kes on kompetentne ja tunneb, et saab teiste koolitamisega hakkama. Tänapäeval, kui paljud pedagoogid on võrdlemisi noored, on ilmselt igas lasteasutuses vähemalt üks inimene, kes saaks baaskoolitusi ise läbi viia ja see annaks lasteaiale võimaluse koolituse rahade arvelt osta hoopis mõni IKT vahend, mida õppetöös kasutada. See võiks ideaalis samuti olla arengukavas sees, sest iga vahend, mida on võimalik reaalselt töös kasutada, annab järk-järgult õpetajale julguse ühe rohkem oma tööd haridustehnoloogiaga siduda, mis omakorda võimaldab teha laste jaoks õppetegevust kordades huvitavamaks.

Arengukava puhul oleks mõistlik silmas pidada alguses mainitud muutusi ühiskonnas ja meid ümbritsevas maailmas – mida rohkem on vahendeid, mida rohkem on inimesi, kes on julged kasutama IKT valdkonda oma töös, seda mitmekesisem ja rikkam on väikese lapse maailm, kui keskenduda rühma tööle. Tänapäeval on lapsed iga päev meedia keskel ja näevad pidevalt seda, kui kiiresti kõik maailmas muutub ja selle tõttu on oluline panna arengukavas keskmeks laps, kust liikuda väljapoole rühmaõpetajate eesmärkideni, mis hõlmavad mingil määral ka lapsevanema rolli. Selle kõige kõrvalt loomulikult tuleks meeles pidada ka inimest, kes enamasti lasteasutuses on selle suure vastutuse enda õlgadele võtnud, ning koolitada, hinnata ja väärtustada seda inimest, kes ilmselt rühmaõpetaja töö kõrvalt teeb suures osas ka haridustehnoloogi tööd ja üritab anda endast võimalikult palju, et terve lasteaia kollektiiv oleks IKT valdkonnaga kursis ja mina peal selles pidevalt muutuvas maailmas.

 

Arengukava analüüs

  • ARENGUKAVA

Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia arengukava http://suitsupaasupesa.ee/admin/upload/files/arenguk2014.pdf

 

2) TUGEVUSED JA PARENDUSETTEPANEKUD

  • Eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine – a osaleti IT-vahendite standardi koostamise töögrupis ja 2012. a haridusasutustele kinnisvara haldamise juhendi koostamise töögrupis; tulenevalt pikaajalisest kogemusest eKooliga anti 2013. a arvamus haridusameti üldharidusosakonnale e-päeviku hanke funktsionaalsele osale, 2013. a osales direktor haridustöötajate TAHJÜ esindajana palgaläbirääkimistes). 2011. a tutvustati lasteaia töökorraldust, interaktiivsete 8 Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed tahvlite kasutamist õppetöös ning „Kiusamisest vaba lasteaed“ projekti Lääne-Virumaa õpetajatele. Parendus: Koostada uus Info ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) arendamise kava, tuginedes asjakohasele ja süsteemsele mõõtmisele ning uuringutest saadud infole.

 

  • Personalijuhtimine – pole välja toodud. Parendus: Toetada töötajate oskusi ning tutvustada võimalusi õppimiseks ja õpetamiseks digiajastul.

 

  • Koostöö huvigruppidega – Ressurside juhtimine – Osaletakse erinevates pilootprojektides (nt. 2011. a pilootasutus Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite hankes). Uuringute tulemusel on info edastamise kanaleid ning viise uuendatud (nt 2011. a kodulehele on lisatud rubriik „Rühmade kontaktid“, alustatud rühma ajaveebide pidamisega, 2012. a liituti Tallinna SMS- teavituskeskkonnaga, 2013. a lisati koduleheküljele ületekstiotsing). IKT vahendeid on uuendatud, tagamaks uute süsteemide ja projektide kasutuselevõtu võimalikkuse. Määratletud vastutus IKT vahendite kasutuse ja säilivuse eest osteti 2011. a kahele rühmale interaktiivsed tahvlid ning üks dokumendikaamera; 2011. a osaleti pilootprojektis “Linna IKT vahendite hankimine“, mille tulemusel täiustati olemasolevaid IKT vahendeid linna eelarve vahendite arvelt (värvilist trükki võimaldav võrguprinter, lisati täiendav Wi-Fi ruuter, uuendati ühiskasutuses olevad lauaarvutid). Parendus: Kaardistada lasteaia protsesside toetamiseks ja arendamiseks vajalike IKT vahendite valik ja hulk ning personali koolitusvajadused.

 

  • Õppe ja kasvatusprotsessÕppetegevuste ilmestamiseks ja näitlikustamiseks on õpetajad jätkuvalt kasutanud erinevaid IKT võimalusi, uute vahenditena on õppetegevuste läbiviimisel kasutusele võetud kaks interaktiivset tahvlit ning dokumendikaamera. Parendus: pole välja toodud.

 

3) VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED

  • Seosed IKTga:

Missioon: Suitsupääsupesa on meeldiv ning turvaline mängu- ja arenemiskoht igale lapsele.

Visioon: Lasteaia ideaaliks on terve rõõmsameelne laps soodsas õpi- ja kasvukeskkonnas, kus arvestatakse lapse individuaalsust, saavutatakse kooliküpsus ja omandatakse vajalikud käitumisnormid eluks.

Põhiväärtused: Tegutseme ühiste eesmärkide nimel, oleme lojaalsed lapse, lapsevanema ja üksteise suhtes. Märkame head ning tunnustame õnnestumisi lapse, lapsevanema, töötaja ja ka koostööpartnerite suhtes. Tunneme oma tööst rõõmu ja oleme uhked oma lasteaia üle.

 

  • Võtaksin varjatult kokku selle, et meeldiv ja turvaline arenemiskoht igale lapsele on see, kus ta õpib end ümbritsevat maailma tundma ja nii tava- kui virtuaalmaailmas hakkama saama õpetaja toel, kes on pädev tutvustama lapsele nii head kui ka ohte ning seeläbi omandab laps oskuse turvaliselt end ümbritsevas keskkonnas hakkama saada. Ühised eesmärgid rühmades seavad eesmärgiks selle, et iga laps oskaks maailmas ning tulevases elus hakkama saada; tehes koostööd suuresti lapsevanematega ning terve maja kollektiiviga, et kõik oleks märgatud.

4) UUEKS PERIOODIKS SÕNASTATUD TEGEVUSED + EESMÄRGID, MIS SEOTUD IKTga

  • Eestvedamine ja juhtimine – Personalijuhtimine – Loodud on IKT kasutamise ja arendamise strateegia, mis lähtub asutuse eesmärkidest ja huvigruppide vajadustest. IKT arendamise strateegia ja tegevuskava koostamine. IKT arendamise tegevuskava rakendamine. Analüüsida, vajadusel täiendada IKT arendamise strateegiat ja tegevuskava. Pedagoogide osalemine Avastustee veebipõhisel e-kursusel. Pedagoogide osalemine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt pakutavas Tulevikuõpetaja koolitusprogrammis.
  • Koostöö huvigruppidega – puudub info.
  • Ressurside juhtimine – IKT vahendite hanked on vastavuses lasteaia vajadustega.
  • Õppe ja kasvatusprotsesspuudub info.

 

5) Leian isiklikult, et Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed on igas mõttes väga IKT valdkonnale suunitletud lasteaed. Neil on majasiseselt piisavalt vahendeid hangitud selleks, et absoluutselt iga õpetaja saaks haridustehnoloogiat kasutades oma õppetööd lõimida ka tehnoloogiaga. Samamoodi on nad osalemas koolitustel ja olles selles lasteaias nüüd praktikal juba teist aastat, julgen tõdeda, et see maja on väga positiivselt häälestatud IKT valdkonna suhtes ja seal pole ühtegi pedagoogi, kes ei oskaks ega tahaks oma töös kasutada olemasolevaid vahendeid.

 

Koolituse kava ja ressursid

muudatusedkava

Mis on juhtimine?

Juhtimine on tegevus meeskonnas, mille tulemusena liigutakse eesmärgini läbi ressursside praktilise kasutuse. Juhtimine tähendab töökorralduste planeerimist, organiseerimist, motiveerimist, koordineerimist ja kontrollimist. Edukas juhtimine tähendab visiooni omamist ning oma meeskonna kaasamist ühisele sihile ja eesmärgile. Hea juhtimine tähendab seda, et igal grupis oleval liikmel, kaasa arvatud juhil,  on oma kindel töö ning koos töötatakse eesmärgipäraselt ja vabatahtlikult. (Thomas & Martin & Riggio, 2013).

Siimoni (2003) järgi on organisatsioonisiseselt vaja kolme komponenti, mis võimaldavad juhtimise: subjekt, objekt ja vahendid. See tähendab, et vaja on juhti; kedagi, keda juhtida; vahendeid, millega juhitavaid mõjutada ning kontrollida. Teooria kohaselt mõjutab juhi käitumine töötajate suhtes tegevuse täideviimist, mis tähendab seda, et produktiivse ja sihipärase tulemuse saavutamiseks on vaja motiveerivat ja eeskujulikku juhti. Koordineerimine ja käsutamine on tänapäevaselt asendunud eestvedamise ja mehitamisega.

McClelland (1973) on öelnud, et eestvedamine tähendab inimeste võimekuse realiseerimist ja valmisoleku soodustamist, et saavutada soovitud tulemused. Olulisel kohal on meeskonnasiseselt sarnaste väärtuse ja arusaamade omamine. Juht peab olema kompetentne, et mõjutada motiveerivalt töötajaid, olles samal ajal saavutustele ja väljakutsetele orienteeritud. Kompetents tähendab siinkohal ka seda, et juht peab realiseerima ja väärtustama oma töötajate oskusi ja mõistma seda, et mitte juht pole asendamatu, vaid iga motiveeritud töötaja panus on asendamatu (Mänd, 2008). McClellandi järgi on juhi omaduste poolest olulisel kohal läbi motiveeriva keskkonna grupi suunamine väljakutsetele ning eesmärkidele. Sellest lähtuvalt on vastutav isik eestvedaja, kes suudab näha tervikut, on ettenägelik oma töös, ja lähtub nii sihtidest kui ka meeskonna parimatest huvidest (Laas, 2012). Toetudes McClellandi (samas) sõnadele, peab meeskond olema ühtne. Olulisel kohal on analüütiline mõtlemine, mis oskab pidevas töös ja muutumises protsessida tegevusi ja lähtuvalt sellest järeldusi teha. Juhtimistegevuses peab olema ühtse visiooni suunas liikumine ning sellest tulenevalt peab meeskond saama tagasisidet oma töö kohta ja tundma, et nad on olulisel kohal ja nende töö on hinnatud.

Tulles haridustehnoloogi töö juurde, siis on haridustehnoloogil oma ülesandeid täites vastutus teha oma tööd läbi teadmiste ja kogemuste, arvestades inimeste võimeid ja baasteadmisi. Oma töös peab ta looma töökeskkonna, kus kõigil on võimalik midagi õppida ning edaspidi seda jagada oma alluvatega, kes rühmaõpetaja puhul on lapsed. Olulisel kohal on oma omada visiooni, nagu ka teiste juhtide puhul, sest ilma eesmärgita pole millegi õpetamine või suunamine tulemuslik. Sellest lähtuvalt peab ka haridustehnoloog oma töös tegema plaane, mille alusel oma tööd ja tegevust suunata, et sellel oleks ka mingi siht. Lähtudes Kristiina Männi (2008) sõnadest, peab juht hea töö tegemiseks omama teadmisi, kuidas oma tööd teha; omama oskusi, mida oma töös rakendada; olema motiveeritud sihile ja põhjusele, miks millegi tegemine on vajalik ning viimaseks, omama õiget suhtumist. Toetudes Raimo Ülaverele (2009) peab juht teenima usalduse, et tema poole saab pöörduda vajadusel; sealjuures hoiab juht kinni kokkulepetest ja mõistab nii enda kui ka kaastöötaja väärtust oma töös.

Lähtudes eelnevast, on iga juhi roll oma töös olla teadlik sellest, millised on juhi isiklikud kompetentsid, ning mida suudavad inimesed, kes on juhitavad. Oluline on näha eesmärke oma töös, et olla nende täitmisele koordineeritud, võttes sealjuures arvesse seda, et igal lülil mingis suures mehhanismis on oma osa täita, mis on asendamatult väärtuslik ja vajalik.

Kasutatud allikad:

Laas, M. (2012). Mis on juhtimine ja milline on hea juht? Postimees.

McClelland, D. (1973). Testing for Competence Rather than Intelligence

Mänd, K. (2008). Juhtumine südame, käe ja peaga. Director.

Siimon, A., Türk, K. (2003). Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Thomas, G., Martin, R., Riggio, R-E. (2013). Leading groups: leadership as a group proccess. Group Proccesses & Intergroup Relations. 16,1.

Ülavere, R. (2009). Kes on hea juht?

 

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑