Search

Melissa Anson

HARIDUSTEHNOLOOGIA · ALUSHARIDUS · NOORSOOTÖÖ KORRALDUS

Category

Multimeedium

Õppetegevuse kava – filmiklipi loomine

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Lasteaed: Tallinna Kiisupere Lasteaed

Rühm: Rõõmukassid

Laste vanus: 4-5 aastased

Laste arv: rühmas 12, õppetegevuses 5

Tegevuse liik: Filmiklipi loomine

Teema: ,,Minu pere ja semud’’

Tudengi nimi: Melissa Anson

Kuupäev: 24.03.2016

Tegevuse eesmärgid:

  • Laps oskab nimetada oma pereliikmeid, sõpru
  • Laps oskab rääkida oma perekonnast, sõpradest
  • Laps joonistab oma perekonda, sõpra
  • Laps arvestab oma tegevuses teiste lastega

 

ÕPETAJA TEGEVUS – rõhuasetus on õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel
Õpieesmärgid: Laps oskab filmiklipi loomise protsessis rääkida oma perekonnast, sõpradest ja oskab pildil kujutada oma perekonda, sõpru.
Tegevuse planeerimine, integratsioon: Tegevus algab õppetegevuse filmimisega ning laste juhendamisega. Peale joonistuse lõpetamist tulevad lapsed rühmaruumist koridori, kus vestleme perekonna ja sõprade teemal, lapsi filmitakse. Juhendan lapsi nii palju, et laps ise valiks, kellest rääkida soovib (ema, isa, õed-vennad, parim sõber, koduloom).
Uue õpetamine: Lapsed tutvuvad filmi loomise protsessiga ning saavad tutvuda lindistatud materjaliga. Peale montaaži näevad rühmaruumis koos lõplikku filmiklippi, mis tõestab lastele, et filmimise protsess ja lõpptulemused on erinevad (tegevuse järjestus filmides ja tegevuse järjestus filmiklipis on vahelduvad).
Õpetaja ainetundmine: Õpetaja on vastava õppetegevuse läbiviimisega kursis ning teab, mida lastele vastata kui tekivad ootamatud küsimused.
Õpimeetodid: Laste juhendamine pildi loomisel, intervjuu läbi viimine tutvustatud teema kohta.
Koostöö: Koostöö lastega toimib, lapsed on huvitatud filmiklipis osalemisest ja vastavate ülesannete tegemisest, mida filmis kajastada on soovitud.
Aja kasutamine: Aja kasutamine vastab planeeritule ning eakohalisusele.

Joonistamine (15-20 minutit)

Intervjuu (20-25 minutit)

Montaaž (1-2 tundi, iseseisev)

Õppevahendid: Joonistusvahendid, kaamera.
Eesmärgi saavutamise hindamine: Eesmärk saavutati, sest lapsed joonistasid teemas ette nähtud pildi ning võtsid osa intervjuu loomisel ja vastasid küsimustele, mis filmiklipi loomiseks esitati.

 

LAPSE TEGEVUS – rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata õpetaja läbiviidud tegevust, kas tegevus jõudis lapse tasandile
Uute teadmiste ja oskuste omandamine Lapsed võtsid teemat vastu suure huviga ning rääkisid oma perekonnast ja sõpradest, mõni ka muid seiklusi.
Õpimeetodite lastepärasus (mängulisus, huvi) Kaamera nägemine tekitas lastes suurt elevust ja filmiklipi loomine ning osavõtt meeldis lastele väga.
Koostöö, suhted Joonistades tehti kenasti koostööd ning õppetegevust viidi läbi rahulikult. Intervjuu ajal hakkasid lapsed suurest elevusest natukene edvistama ja segasid intervjueeritavaid lapsi.
Laste valikuvõimalused Valikuvõimalus oli laste pere ja sõprade vahel – kumba joonistada, kummast rääkida. Samuti oli kõikidel rühma lastel oma vaba valik, kas võtta filmiklipi loomisest osa või jääda taustale.
Tegevuse individualiseerimine Individuaalne osa oli joonistamine, sest intervjuu ajal olid lapsed koos ja ühe lapse jutt paratamatult mõjutas ka teise lapse vastuseid.
Õppevahendite kasutamine Õppevahenditena kasutusel kunstitarbed (paber, pliiatsid, teritaja) ning kaamera, millega viidi läbi filmiklipi loomise protsess.
Tagasiside lapsele Lapse loovuse toetamine ning kunstiteose kiitmine. Samuti intervjuul lapse vastuste toetamine, julgustamine.
KOKKUVÕTE Tegevus oli eesmärgipärane, eakohane ning huvitav. Lapsed õppisid sellest, kuidas tehakse filmiklippi ning mida selleks teha on vaja. Samuti nägid lapsed hiljem rühmas lõplikku produkti, mis tekitas neis elevust, sest nähti, et kokkulõigatud film ei olnud selline nagu kohapealne tegevuse järjestus oli ja see oli kõigile õppimise koht.

 

 

Algselt soovisime teha filmiklippi kaastudengiga ning rühmaõpetaja soovitas meile, et teeksime emadepäeva klipi, et seda saaks tulevikus kasutada kui kingitusena rühma poolt. Sellest lähtuvalt pakkusin mina hoopis välja idee, et teha klipp perekonnast, sest sellisel juhul saaksid ka teised pereliikmed sellest osa, mida lapsel on öelda või joonistada.

Tegevuse planeerimise juures oli keeruline see, et mina isiklikult ei tööta enam lasteaias ja polnud kuskilt võtta lapsi, kellega klipi tegemist läbi viia. Õnneks oli tütre rühmaõpetaja nõus vastu tulema, et teen klipi nende rühmas. Keeruline oli ka see, et mu tütar soovis iga hetk kõrval olla ja tal on alati kõige kohta midagi kaasa öelda ja see natuke takistas näiteks intervjueerimist, sest kõik lapsed tahtsid järsku midagi öelda. Samuti oli sel päeval rühmas asendusõpetaja, kes tundis ennast väga ebakindlalt meie tegevuse suhtes ja rõhutas mitmel korral, et tema polnud üldse valmistunud vastavaks tegevuseks ja soovib lastega üldsegi teist tegevust läbi viia, millega tema oli arvestanud. Sellest lähtuvalt otsustas ta mingil põhjusel üldse mitte sekkuda meie tegevusse ja lõpuks olid kõik lapsed rühmast väljas ning jooksid ringi ja trallitasid ringi, samal ajal kui üritasin intervjuusid lastega läbi viia. Teisest küljest vaadatuna oli see lihtne, et lapsed olid nii avatud, et nad olid nõus kaamera ees rääkima ja esinema.

Tegevuse läbiviimine üldiselt õnnestus – pildid sai tehtud ning intervjuud ka, aga ideaalis oleksin ma soovinud saada lastega rahulikumalt ja pikemalt suhelda, et pärast oleks monteerimisel valikuvõimalust olnud, mida filmi panna. Selles mõttes leian, et tulevikus olen nii palju targem, et teeksin selliseid projekte läbi siiski igapäevase rühmaõpetajaga, kes pigem aitaks protsessile kaasa, mitte ei jätaks mind terve rühma lastega lihtsalt üksi.

Ma olen rahul sellega, mis välja tuli. Saatsin selle video ka lastevanematele ja tagasiside oli super positiivne ja kõik olid positiivselt üllatunud ja rahul. Aga olenemata sellest, et ma olen rahul, oli mul oma peas siiski natukene mahukam projekt plaanis ette võtta, kus oleksid ka rohkemad lapsed osa võtnud.

Liivaanimatsioon

Kustumine – animatsioon

Tooks siinkohal välja selle, et kuna seda animatsiooni liiki pole meil keegi ei õpetanud ega isegi tutvustanud, siis oli äärmiselt raske midagi adekvaatsed tehtud saada ilma igasuguse eelmaterjalita.

12914713_10153315257045927_542820706_o

Filmiklipp – Minu pere ja semud

Minu pere ja semud filmiklipp

Mis läks hästi, mis läks halvasti? Mida teeksid teisiti? Miks? 

Alustaksin sellest, et esialgu oli siiski plaan teha seda koos rühmaõpetajaga, aga kuna temagi on tudeng, siis filmi tegemise päeval oli rühmas asendusõpetaja, kes oli natuke ärevil sellest kõigest. Tema ise ei osanud kuidagi kaasa aidata ning rõhutas pidevalt, et planeeritud õppetegevus sõidab ajaliselt sisse (kuigi direktor oli tegelikult õpetajat teavitanud, et teeme filmi sel päeval).  See selleks, saime õnneks oma filmi siiski lastega koostöös tehtud. Pigem oli lihtsalt pinge, et saaksin asja tehtud nii, et nad saaksid rühmas ka planeeritud tegevust läbi viia ja isegi režiistsenaariumit kõrval hoides oli endalgi ärev tunne nagu unustaksin kogu aeg midagi tähtsat tegemata.

Iseenesest hästi läks see, et lapsed olid väga õhinal sellest, et me üldsegi filmi teeme. Kui jagasin näpunäiteid või soovitasin midagi teisiti teha, siis olid kõik väga koostöövalmis. Muidugi suurem trall läks lahti siis, kui soovisin salvestada tekstiga klippe, sest sel hetkel muidugi oli kõigil midagi rääkida.

Ise hindaksin ülesannet õnnestunuks, aga oleks soovinud seda teha natukene rahulikumas keskkonnas, kus ma oleksin kindel, et minu tegevus ei sega kellegi teise tegevust. Teisiti teeksin ka seda, et 1) jätaksin oma lapse koju sel päeval (sest tal oli väga raske kõrval rahulikult olla, kui teisi lapsi intervjueerisin) või 2) paluksin õpetajalt abi teiste laste rühmas hoidmisega. Praegu viisime ka nö intervjuud läbi koridoris, kuid rühma uks oli lahti ja ikka kandus see müra ja trall koridori peale ka edasi.

Mis on animatsiooni ja lühifilmi loomise puhul sarnast ja mis on erinev? Nii tegevuse planeerimisel kui ka õppetöös rakendamisel?

Ma ütleksin, et minu jaoks näiteks režiistsenaariumi loomine oli sarnane, sest ma panen oma mõtted ja ülesehituse ideeliselt paika ja sain sellest juhindudes oma tööd läbi viia. Mulle isiklikult tundub animatsiooni tegemine lihtsam, sest seda lastega koos tehes on just lastel rohkem tegevust endal (ettevalmistus, asjade liigutamine jne), aga filmimise ajal ma pidin laskma neil nii loomulikult olla nagu nad ikka on. Planeerimise ja montaaži mahu kohta ma ütleksin, et suhteliselt sarnased ja kuna natukene varasemat kogemust on, siis ära ei hirmutanud enam. Õppetöös rakendada minu silmis saab mõlemat varianti ja sõltubki sellest, mis rohkem sobib. Minu arust on animatsiooni lihtsam teha lapselt lapsele sõnumiga ning filmi suunata lapsevanemale, sest lapsevanem ilmselt hindab rohkem seda liikuvust ja igapäeva melu, mille keskel lapsed on.

Animatsioonid ja režiistsenaarium

Animatsiooni loomine – Sügis

Režiistsenaarium – piltstsenaarium

[Sügis 2015]

 

Filmiklipp Minu pere.

1

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑