Search

Melissa Anson

HARIDUSTEHNOLOOGIA · ALUSHARIDUS · NOORSOOTÖÖ KORRALDUS

Category

Õpikeskkonnad

Veebipõhise koolituse analüüs

  • Milliseid e-kursuseid saab lasteaiaõpetaja e-õppena läbida (too vähemalt 3 näidet), et oma IKT pädevusi arendada?

Animatsioon, mille eesmärgiks on tutvustada erinevaid animatsiooni liike, olulisemaid mõisteid ja stsenaariumi koostamist. Õpetatakse programmide Stykz, Movie Maker ja MonkeyJam kasutamist ja helitöötlusprogrammi Audacity kasutamist.

Arvutiga joonistamine, mille eesmärgiks on joonistusprogrammide kasutamise tutvustamine vabavaralise programmi Inkscape näitel ning graafikaprogrammides kasutatavate otstarbekate töövõtete tutvustamine.

Esitlus ilma PowerPointita, mille eesmärgiks on tutvuda erinevate veebipõhiste esitluste loomist võimaldavate vahenditega, õppida kasutama veebipõhiseid esitluste loomise vahendeid ning luua ja avaldada esitlusti veebist.
2) Mis keskkonnas kursuseid läbi viiakse (arvesta kõiki kolme, mille kohta näited tõid)?

Kõik eeltoodud kursused viiakse läbi HITSA täiendkoolituste ning on veebipõhised. Sirvisin erinevaid koolitusi ja valisin need, sest need pakuvad mulle isiklikult reaalselt huvi. Animatsiooni oleme küll nüüd õppinud, aga arvutiga joonistamine meeldib mulle väga ja olenemata, et oskan seda, olen seda ise õppinud ja tahaksin lähemalt sellega tutvuda. Esitlus ilma PowerPointita jäi mulle kohe silma just sel põhjusel, et minu esimene ettekujutus esitlusest toimub just ainult PowerPointiga ja väga tore oleks oma maailma selle koha pealt uute teadmistega rikastada.
3) Kas sulle jäid silma kursuseid, mida on sarnaste teemadega juba mitmeid ning kursuseid, mida ei ole üldse, aga võiks olla! Sarnaste teemade ja nimedega kursuseid leidus (aga tuvastasin mingil määral selle, et mõni on kombineeritud koolitus ja mõni on veebipõhine). Jäi mulje, et et koolitused ei ole siiski täiesti üks ühele kui esitlusvorm on teine, sest nende koolituste nimed siiski on vähesel määral erinevad. Seda seisukohta ma ei osanud võtta, kas midagi üldse vaja ei ole, sest ma usun, et alati leidub keegi, kellele on vaja (miks neid muidu nii palju on), samas olen väga positiivselt üllatunud, et neid koolitusi on nii palju ja ma isiklikult sooviks vähemalt 90% nendest läbi käia.
4) Kui leidsid kursused, siis kas kursuse eesmärgid ja õpiväljundid olid lihtsalt leitavad ja arusaadavad? HITSA leht tundub minule väga lihtne ja loogiline. Esiteks on koolituste kõrval koha ilusti kirjas, et mis mahus see koolitus toimub ja kas see on veebipõhine või mitte. Kui oled enda jaoks sobiva koolituse leidnud, siis sellele klikates tuleb ette nö koolituse baasvorm, kus on täpselt kirjas, mis on eesmärk, mis saavutatakse, mida tegema peab, et koolitus läbitud saada. Väga mugav lehekülg kasutamiseks.
5) Millised on kursustel osalemise tingimused?

Nendele küsimustele vastamiseks arvesta enda kolme näidet! Aga võid endale ka laiemat käsitlust lubada.

Animatiooni ja joonistamise puhul oli näiteks vajalik kesktasemel arvutioskus – samas ma julgen arvata, et kui keegi võtab osa üleüldse veebipõhisest koolitusest, siis ta mingil määral peab ikkagi oskama arvutit nagunii kasutada, sest muul viisil seda koolitust ilmselt läbitud ei saa.

Järgmine tingimus peale oskuse, on see, et peab olemas olema ka arvuti – see tundub samuti loogiline, et muul viisil pole väga võimalik seda läbida. Eeldan, et siinkohal sobib tegelikult ka see, kui keegi kasutab töö poolt pakutavaid võimalusi (nt rühmas olevat arvutit vms).

Animatiooni ja PowerPoint koolituse puhul on vajalik ka mikrofoni ja kõrvaklappide või helinduse olemasolu, joonistamise puhul on vajalik arvutiga ühendatav hiir.

 

  • Teema: Animatsiooni loomine

Eesmärk: tutvustada erinevaid animatsiooni liike, olulisemaid mõisteid ja stsenaariumi koostamist. Õpetatakse programmide Stykz, Movie Maker ja MonkeyJam kasutamist ja helitöötlusprogrammi Audacity kasutamist.

Aeg: Ühe kuu vältel

Keskkond: WordPressi keskkonnas viiksin läbi (reaalselt ainuke, mida ma kasutada oskan ise) ning koolitataval peaks olema arvuti kasutamise võimalus, mis võimaldab ka heli kasutada. Tarkvaraliselt peaks olemas olema MovieMaker (saaksin ise lisada ka video, kuidas programmi installeerida, kui seda ei ole mõnel koolitataval).

Materjalid: eeldusel, et mina viin vastavat kursust läbi, siis kasutaksin meelsasti enda tehtud õppematerjale (videoid ning juhendeid). Siis on vähemalt kindel, et saan ise aru, mida ma teistele õpetan ja saan alati abiks olla, kui miski arusaamatuks peaks jääma.
Õpiülesanded: lähtuvalt eesmärkidest peaks kursust läbiv inimene leidma enda jaoks sobiva animatsiooni liigi, looma stsenaariumi, vastavalt stsenaariumile pildistama üles oma animatsiooni ning kokku monteerima selle Movie Makeri abil (see minu silmis kõige lihtsam programm, mida kasutada, mis sisaldab endas ka helivõimaluse kasutamist).

 

Kursus näeks välja selline, et esimesel korral oleks sissejuhatus teemasse, mis tutvustab animatsiooni ajalugu, arengut ning erinevaid liike, mida animatsioon endas sisaldab. Selle laeksin üles esitlusena ning lisaksin mõned Youtube’i videod näitmaterjaliks.

Teine nädal võiks endas sisaldada seda, et tutvuda erinevate videomaterjalidega, mis annaksid ideid algajale stsenaariumi loomiseks. Teiste teostuse vaatamise juures tooks välja kohad, mida silmas pidada, et vigu ei tekiks oma töös (kaamera pole stabiilselt ühes kohas, liiga vähe pilte).

Kolmandal korral oleks põhirõhk Movie Makeri kasutusel ning kõikide funktsoonide läbivaatamisel – siinkohal ilmselt salvestaksin ise koos heliga video, kus näitaksin järjest kõik kasutuvõimalused ära ja räägiksin ise jutu peale, kuidas miski käib.

Neljandal korral saavad kõik veebipõhiselt oma animatsiooni üles laadida ning koolituse lehele linkida, nii, et seda saaks jagada ka teiste koolitusel osalenud inimestega.

 

3 minuti loeng – VIKO

Valisime lahenduse, mis sobis meile mõlemale – me ei pidanud ise esinema, meie häält pole kuulda, aga samas on kõik vajalik öeldud meie veebikanali kohta. Kindlasti oli VIKO keskkonna puhul suureks plussiks see, et seda lehte enam põhimõtteliselt ei kasutata, seega seal pole mahukaid asju, mida kajastada.

Üleüldiselt on VIKO keskkond väga minimalistlik ning midagi olulist seal teada polnudki saada – on küll välja toodud, mida see keskkond endas sisaldab, aga registreerudes (nagu ka klipist on näha), on võimalused võrdlemisi kesised. Ilmselt on asi selles, et minu nime ja kasutajaga pole seotud ühtegi tegevust selles keskkonnas ning selle tõttu pole ka võimalust midagi edasi teha. Samas ülevaade on võimalik siiski kasutajakontost saada.

Tööülesanded jagunesid võrdselt – idee oli mõlemapoolne ning teadsime põhimõtteliselt kohe, et sel viisil me lahendaksime selle loenguklipi tegemise. Montaaž ja vajalik fototöötlus oli küll minu tehtud, aga kõik muu töö saime omavahel võrdselt jaotatud.

Esialgu üritasime kasutada erinevaid Screen Cam programme, mis võimaldaksid üles võtta arvuti läbiviidava tegevuse, aga selle klipi lõikamine läks liiga keeruliseks, sest oluline oli vahepeal ka rubriike sisse viia ning seda oli raskem teha. Selle tõttu otsustasime Photoshopi ja Moviemakeri kasuks, mis animatsiooni aine raames suhteliselt lahutamatuks kaaslaseks saanud juba.

Filmi sisu ja ülesehituse mõtlesime me loengus koha peal välja, sest mõlemale oli oluline leida viis loengu tegemiseks, kus nö midagi ütlema ei peaks, aga kõik siis öeldud saaks. Monteerimine toimus kodus, isiklikus arvutis, sest oma asjadega on kodusem ja mugavam sellist tegevust läbi viia.

Kuna meie ei viinud konkreetselt läbi filmimist, siis meil kindlasti ei olnud mingeid negatiivseid aspekte selle poolt. Suurem töö tuli läbi viia Photoshopis ja seal järjestus paika panna, et video lõpuks loogiline oleks, oli pigem keeruline. Omavahel oleme Janikaga juba esimesest aastast enamus töid teinud ning meievaheline koostöö sujub väga ladusalt ja pole siiani midagi negatiivset veel meie teele sattunud. Pigem oleme alati õppinud midagi koos, nii koolitöö kohta kui ka üleüldiselt koostöötamise kohta.

3 minuti loeng – VIKO õpikeskkond

Õpikeskkondade ja võrgustike kaardistuse analüüs

Minu kaardistus otseselt ei muutunud, pigem laiendas see mu silmaringi ja oskan rohkem arvesse võtta uusi veebikanaleid, mida kasutada. Need, mida kasutatakse praktika lasteaias igapäevases töös, ei saa tingimata olla kasutusel minu töös tulevikus, sest minu praktika lasteaias on väga suur võimalus teha igapäevaselt tööd multimeediavahenditega ja igas majas seda võimalust pole. Suuremas jaos sain targemaks selles osas, et mida lapsed kasutavad näiteks, või mis lehti vanemad kasutavad. Väga tore tagasiside minu jaoks oli ka see, et vanematele meeldib väga, et rühmal on blogi – ma oleks isiklikult väga õnnelik, kui ka minu lapse lasteaias seda sotsiaalkanalit kasutataks. Minu jaoks uued olid ainult need kanalid, mida kasutati juhatuse poolt, sest mina nendega kokku puutunud pole varasemalt. Rühmasiseste programmide ja vahenditega olen, sest käisin ka kevadel samas lasteaias praktikal ning olen natuke kätt saanud juba proovida nende vahenditega.

Isiklikult leian, et näiteks YouTube, Facebook, Instagram jms nö suure meedia kanalid pole minu arust väga head vahendid, mida kasutada töös lastega. Ma saan aru, et YouTube on selles mõttes hea koht, mida kasutada, et seal on palju videod ja eri keeltes ja palju kasulikku, aga rühmas on videote taust kontrollitud ja eeltöö tehtud – laps kodus sellel lehel ei pruugi mõeldagi sellele, et ta peaks mingit taustatööd tegema või mõtlema, et iga video sisu ei pruugi täiesti süütu olla. Kuna YouTube on tasuta kanal, siis seal on vahel ikka igast sodi postitatud ja sellepärast pole see minu silmis kõige turvalisem kanal. Sama kehtib Facebook’i kohta – seda küll kasutatakse pigem lapsevanematele info jagamiseks, aga minule isiklikult seostub Facebook kohe sotsialiseerumisega ja rohkem eraeluga ja see on minu jaoks natuke võõras, et ma peaksin näiteks Facebook’i kaudu lasteaia kollektiiviga kontaktis olema. Tegelikult on tore, et tänapäeval liiguvad asjad selles suunas, et oluline on suhelda ja pole vahet, kus seda teha, aga minule veel tundub see natuke liga familiaarne. Instagram on samuti selle ohuga, et näitad mingit toredat pilti, mis kuskilt leitud, aga see üks pilt võib olla saja või miljoni täiesti mittesobiva pildiga ümbritsetud. Just nendel põhjusel ma pigem eelistaksin oma töös seda, et kasutaksin programme, mis on lastele suunatud. Sel viisil võivad nad ka kodus tutvuda nende programmidega või kanalitega ja ma ei pea nii väga kartma, et seal midagi neile vastu vaataks, mis pole nende jaoks sobilik.

Ma leian, et siinkohal on rõhk nendel keskkondadel, mis hõlbustavad rühma ja lasteasutuse tööd, mis on seotud just vanematega. Kindlasti ei saaks tööd teha ilma nende keskkondadeta, mida kasutab juhatus oma töös, aga kui võtta need kattuvad keskkonnad, siis leian, et olulisel kohal on eLasteaed, Gmail ja blogid. Blogid on minu jaoks uudne teema, just lasteaia kontekstis ja minu arust on see nii üdini tore idee ja vahend, mida oma töös kasutada. Gmail on hõlpsaks kirjavahetuseks asendamatu vahend ning eLasteaed hakkab vaikselt seda kohta üle võtma, kuhu saab kogu informatsiooni sisestada, mis vähegi lapsevanemale vajalik.

Ma ei oska seda isiklikult hinnata, sest minu praktika lasteaias on kasutusel siiski keskkonnad, mida kasutatakse kindla vajadusega ja praktiliselt igapäevaselt. Nende töös pole kasutusel neid võrgustikke, mida enam väga ei kasutata. Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed on üleüldiselt minu isiklikul arvamusel keskmisest natuke innovaatilisem ja kiiremini edasiliikuvam lasteaed ja võib-olla ka sel põhjusel on nende igapäevane töö väga kiireks ja mugavaks tehtud.

kaardistus

keskkonnad

 

Kaardistamine

kaardistus

Mina otsustasin oma kaardistamiselt saadud informatsiooni sel viisil lahendada, sest see näitab üleüldiselt seda, kui palju keegi midagi kasutab ning kui palju on kattuvaid kanaleid.

Oma kaardistamisel puutusin kokku direktori, õppealajuhatajaga ning oma lähijuhendajaga praktika lasteaias. Esmasel kohtumisel sain juhatuselt kaardistuse ning juhendaja kooskõlas tegime sellise otsuse, et rühmakaardistus maja pealt saadetakse mulle meilile – koosolekul pandi terve maja peale paika, mida keegi kasutab. Valisime sellise tee, sest see hoidis meie jaoks aega kokku ja sain ühe korraga kõik vastused, mida vaja. Laste ja lapsevanemate vastuste puhul küsis õpetaja lastelt veebilehti, mida nad kasutavad, vanematele saadeti ankeet. Kuna varasemalt mainiti, et vanematelt võib seda informatsiooni raske olla saada, siis ütlesin ennatlikult oma juhendajale, et 3-5 vastusest on küllalt ja täpselt 5 vanema vastused sain ma ka vastu. Selle tõttu ütleksin, et minu arust suhtlesid vanemad väga aktiivselt kaasa ja see on minu jaoks väga tore üllatus.

Juhatus kasutab oma töös:

  1. EHIS – kõik andmed on sinna sisestatud, kasutatakse kord kuus
  2. Statistikaamet – kvartalis sisestatakse tööjõuliikumine
  3. Tallinna Haridusandmekogu – lasteaia järjekorrad, laste andmed, kasutatakse vajaduspõhiselt
  4. AToS (sapweb) – eelarve, arveldamised, toidupäevad, kõik asutused on registreeritud, kasutusel igapäevaselt
  5. EKIS – kõik, mida varasemalt paberil arveldati; koolivalmiduskaardid
  6. Maksuamet (majandusjuhataja)

Mida kasutavad rühmaõpetajad ja juhatus:

  1. kirjad.edu.ee server kirjade saatmiseks, meililistid
  2. Koduleht – vajadusel uuendatakse
  3. eLasteaed – varasemalt eKool – nädalaplaanid, kõik andmed sisestatakse ise
  4. Facebooki grupp – teated, sündmused, olulised asjad (sama info läheb ka meililistidest laiali, aga lastevanemad kasutavad erinevaid kanaleid info saamiseks)
  5. Blogger või WordPress – igal rühmal oma blogi

Rühmades on kasutusel: 

  1. Pinterest – ideede ammutamiseks ideaalne leht, rahvusvaheliselt materjale ja ideid pandud, mida rühmatöös ära kasutada
  2. PowerPoint esitluste tegemiseks
  3. Google, kui kõige üldisem infoallikas
  4. Lastekas
  5. ETV2 lasteekraan – lastejaam.ee
  6. YouTube
  7. Flow!Works – võimaldab teha esitlust nii, et sellele on lisatud erinevaid meediaid (audio, powerpoint, pdf jne)
  8. SheppardSoftware – erinevate kategooriate kaupa interaktiivsed mängud lastele

Lapsed on kokku puutunud selliste veebikanalitega:

  1. Kizi.com – sarnane Lastekale
  2. YouTube
  3. Lastejaam.ee
  4. Yoob.com – sarnane Lastekale, Kizi.com’ile
  5. Barbie leht videote vaatamiseks (multikad)
  6. Tv3 Play

Lapsevanemad kasutavad kõige rohkem:

  1. Blogger
  2. WordPress
  3. Gmail
  4. Lasteaia koduleht/Facebooki leht

erasmus

Ühtlasi töötab Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed koostöös ERASMUS+ programmiga, mille läbi kasutavad nad järgmisi kanaleid:

  1. Skype – õpetajad ja lapsed suhtlevad omavahel selle vahendusel (keskmiselt 5x aastas)
  2. eTwinning.net – töökeskkond, kuhu laetakse tegevusi, aruandeid, suhtlusvõimalus. Kasutatakse igapäevaselt.
  3. Gmail igapäevaselt kasutusel informatsiooni jagamiseks
  4. Veebipõhiselt saadeti ka taotlus, aruandlus ja raportid (ERASMUS+ lehele).

Sotsiaalmeedia – akadeemiline postitus

Meedia on igal pool inimeste ümber, ent interneti vahendusel on võimalik suhelda aktiivselt, vajadusel ka globaalselt. Sotsiaalmeedia annab võimaluse suhelda ka eraldi olles –  see tähendab, et reaalseks suhtluseks interneti teel, ei pea osapooled koos olema, et suhtlus toimiks. (Kalda, 2009).

Sotsiaalmeedia vahendina pakub võimalust suhtluseks ja jagamiseks – foorumid, blogid, Facebook, Youtube, Instagram, Twitter jt. Iga leht pakub mingit uut võimalust leida uusi teemasid, vaatenurki, kriitikat. (Kostabi, 2013). Samuti on võimalus ise levitada omapoolset informatsiooni. Sotsiaalmeedia mõju on kõikjal inimeste ümber nähtav – lühidalt, annab see võimaluse leida inimesi, kellel on millegi suhtes oma arvamus, mida jagada.

Lasteaia näitel on sotsiaalmeedia ideaalne koht jagamiseks – kes ei sooviks teada, mida lapsed tegelikult igapäevalselt teevad? Youtube’i või Vimeo kanal annab ideaalse võimaluse teha suletud grupp, kuhu kutsuda liikmeteks lastevanemad, ning läbi selle jagada erinevaid sündmusi rühmas. Õhtul ukse peal vanematega rääkimine ja tõdemine, et teate, täna tegime lastega näitemängu, kõigile väga meeldis lause ei ütle vanematele mitte midagi, peale selle, et ju siis oli hea päev. Ent ise videoklipil selle nägemine, mida laps ise teinud on päeva jooksul, võib hoopis teise elamuse anda perekonnale.

Samuti leian, et blogid (WordPress, Blogger jt) on suurepärased vahendid jällegi suhtlemiseks ja jagamiseks. Isiklikult oleksin äärmiselt õnnelik, kui minu lapse lasteaias oleks mingi platvorm, kus näeksin eredamaid seiku rühmaüritustest (mida korraldatakse just lastele, mitte vanematega koos) või väljasõite. Kasutatakse küll Facebook’i kanalit, kus on kasutaja olemas, aga minu isiklik seisukoht on see, et kui rühmal on endal blogi, siis on õpetajal ka suurem kohusetunne sinna tihedamini asju panna. Kui tervel lasteasutusel on ühine leht, siis nagunii tuleb sinna pidevalt midagi, aga see jätab üldiselt aktiivse mulje, mitte ei iseloomusta kindla rühma aktiivsust. Seetõttu leian, et blogi oleks justkui motiveeriv ka, et ikka endalgi tunne, et võiks jälle vanematega jagada midagi. Ühest praktika lasteaiast kuulsin kord seda, et nendel on majas kokanduspäevad ja siis lisatakse blogisse retsepte, mis lastega tehtud. Samuti võisid vanemad ise omaltpoolt blogisse postitada oma pere retsepte – selline suur kommuun, kus jagada said omavahel nii õpetajad kui ka pered.

Lugedes artikleid, siis Ameerika klassiõpetaja näide Twitteri kasutusest oli minu jaoks suur üllatus, sest ma poleks iial sellise võimaluse peale ise tulnud. Suuremate lastega on hämmastavalt tore leida võimalus suhtlusplatvormil suhtlemiseks – eriti teades, kui edukas on Twitterikasutus just globaalselt. See andis lastele võimaluse rühmatööks ning entusiasmi, sest see meeldis neile. Eesti näitel tundub see mulle samuti hea variant ühe õppetegevusena, võib-olla just selle tõttu, et meil pole Twitter nii populaarne. Pean silmas just seda, et mõned lapsevanemad ilmselt ei peaks õigeks seda, et lapsed postitusi kuskile teevad, aga auditoorium oleks ju nagunii väikene. Teisalt, nagunii on lapsed tänapäeval absoluutselt igapäevaselt meediaga seotud – televiisor, nutitelefon (mis on ilmselgelt igal lapsevanemal), tahvel, sülearvutid. Ükskõik, kui palju vanemad seda ka eirata tahavad, on põhimõte ja tõde selles, et iga laps puutub nende vahenditega nagunii kokku – pigem teha seda koos ja turvaliselt, sest ühiselt tööd tehes õpivad lapsed ka koos arutlema riskide üle. See tegevus oleks nagunii järelvalve all tehtud ja need postitused, nagu artiklis öeldud, on lühikesed – lapsed saaksid lihtsalt ise arutleda rühmas, et mis nende arust on kõige olulisem, mida lühidalt kirja panna. Ja see arendab jällegi analüüsivõimet ja koostööoskust.

Sotsiaalmeedia õppimisvõimalusena on tegelikult suhteliselt piiritu – ongi vaja endale selgeks teha, mida on tarvis õpetada. Youtube’is on lastele õpetamiseks miljoneid videoid (olen ise kasutanud õppetöös ning leidsin väga toreda kanali, kust on lühikesed ja informatiivsed videod). Instagram’i kasutaksin mina näiteks selleks, et vaataks erinevaid pilte ja arutleks lastega seda, et millised pilte on mõttekas üles panna, milliseid mitte. Üritaks analüüsida pilte just selles võtmes, et miks on üks asi sobiv ja teine mitte, et varakult tekiks lastel endal kriitiline pilk asjade suhtes, mida võõrastega jagada.

Kui mõtlen ohtudele, mis sotsiaalmeedia kasutamine võib tekitada, siis esimene mõte on see, et kui palju on reklaame enamus lehtedel, mis kasutatakse. Tänapäeva sotsiaalmeedias on ülimalt levinud turundamine – igasugused kampaaniad, jagamised, auhinnad. (Kivilo, 2014). Kõik need on just väikelaste puhul ohuks, sest eelkooliealine laps ilmselt mõtlebki, et oh, vajutan seda nuppu ja võidan ratta, jess! Mingil määral võib oht olla ka selles, et laps näeb rühmas, et õpetaja kasutab ja midagi ei juhtu, ning seeläbi usaldab, et tegu on turvalise keskkonnaga – ent puudub oskus analüüsida iseseisvalt sisu. Samuti on kõikide sotsiaalmeedia kanalite suurim oht privaatsus ja oskamatul kasutamisel ka selle puudumine – mis tähendab seda, et üha rohkem lapsi on meedias kiusajatele või ahistajatele kättesaadavad. Ohtude vältimiseks on alati soovitataval lastevanematel kontrollida, millega nende lapsed tegelevad erinevate vahendite kaudu, ning rühmas lihtsalt pidev analüüs, kriitilise meele arendamine ja põhjendamine, kust võivad ohud kõige enam varitseda.

Lõpetuseks tahaksin artiklite ja videote põhjal öelda seda, et ma pole iial mõelnud sellele, kui väga võib blogides, vlogides (videoblog), foorumites jne kanalites antud hinnangud mõjutada brändide reitinguid. Ise jälgin samuti erinevaid kanaleid ja kindlasti mõne asja suhtes arvamus muutub või kujuneb vahel läbi teiste inimeste öeldud hinnangute, aga just see aspekt, et see ühe inimese väljaöeldu võib mõjutada mõnda ettevõtet ja nende toodete kasutust. See aspekt pani mind mõtlema, kui võimas võib olla meedia efekt.

Kasutatud allikad:

Kalda, K. (2013). Sotsiaalmeedia kanalite rollid Eestis

https://www.okia.ee/blog/2013/03/sotsiaalmeediate-kanalite-rollid-eestis/ [21.09.2015]

Kivilo, J. (2014). Mis on uut sotsiaalmeedias? 

http://blogi.wsionline.ee/mis-on-uut-sotsiaalmeedias [22.09.2015]

Kostabi, K. (2013). Riigiasutused sotsiaalmeedias: mida kasutajad ootavad

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16394 [22.09.2015]

Sotsiaalmeedia ja Youtube – kontakttund (15.sept)

Sotsiaalne meedia on meedia, mis on mõeldud sotsiaalseks mõjutamiseks, kasutades selleks ette nähtud keskkondi, mis põhinevad inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad keskkonnad on Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt.

pilt

Youtube’i on lasteaia kontekstis võimalik kasutada mitmel viisil. Erinevaid videoid, mis on Youtube´i juba laetud, saab kasutada õppetöös – võimalik on teha ka erinevaid liste endale, kuhu salvestada vajaminevaid videoid või häid ideid tulevikus kasutamiseks.

Samuti on mitmeid videoid, mis näitavad, kuidas asju meisterdada – seda saab kasutada lastega koos. Nii saab arutleda, kas kõik said ikka üheselt asjast aru ja see annab lastele võimaluse ka õpetajaga koos uut informatsiooni analüüsida. Samamoodi saab õpetaja kasutada antud materjali, et varasemalt läbi teha asju, mida hiljem lastega läbi viia.

Kindlasti on lapsevanematel ka hea meel selle üle, et õpetajal on võimalus isiklikku kanalisse lisada rühmavideoid ja filmitud sündmusi – seda on võimalik teha privaatses grupis, kuhu lisatakse ainult rühma laste vanemad, seega võõrad inimesed ei näe üleslaetud materjale.

Suur pluss on see, et Youtube on tasuta kasutamiseks ning sealjuures ka lihtne kasutada. Salvestamise võimalus on samuti hõlbus ja meedia jagamise võimalus. Ühtlasi on Youtube kasutatav kõikides seadmetes. Vaatamislimiit puudub samuti, ehk siis põhimõtteliselt võib seal kogu aeg erinevaid videoid vaadata vajadusel.

Miinuseks on see, et kui on salvestatud teistelt kanalitelt materjale, siis kasutaja võib oma meediat kustutada, seega tuleb arvestada, et tuleks eelnevalt kontrollida, kas video on endiselt üleval saidil või mitte. Alati tuleks kõik videoid ka üle kontrollida, sest iial ei või teada, kas video on algusest lõpuni teemakohane või on autori poolt lisatud mingeid isiklikke muudatusi. Valdav enamus sisust on ka võõrkeelne (inglise keeles enamus), mis nõuab ka kasutajalt elementaarset keeleoskust.

text2mindmap

E-portfoolio loomine

Minul isiklikult puudub olemasolev e-portfoolio, seega võtsin selle vabaduse, et koostada skeem, milline oleks minu isiklik e-portfoolio. Ühtlasi toon välja, et jagamiseks oleks see kindla sihtgrupi jaoks ning parooliga, sest sisaldaks isiklikke andmeid (nii minu kui ka laste).

portfoolio

Panin kirja sellised rubriigid, sest need tundusid mulle vastavaks kasutuseks kõige mugavamad ning mõttekamad. Ma jagaksin ideaalis portfooliot lastevanematega ning sel põhjusel ma ei leia, et nende jaoks oleks väga vajalik suurel määral isiklikku informatsiooni minu eraelu kohta. See tähendab, et peamiselt on portfoolio sisuks siiski tööd, head ideed ning videod.

Rubriik minust sisaldab CV ja kvalifikatsiooni, et vanemad saaksid kindlad olla ning kontrollida seda, et ma poleks mingi suvaline inimene tänavalt, vaid ma tõesti tean, mida ma teen. Veebilehe kasutuse all sooviks välja tuua selle, et kõik on autoriõigustega kaitstud ning teiste tööd on alati korrektselt viidatud. Isiklikud tööd sooviksin välja tuua selleks, et näidata, et naudin ka töövälisel ajal loomingulist nokitsemist ning tõesti naudin oma tööd.

Lastega koos rubriigis jagaksin töid, mida oleme lastega tehtud ning üles pannud rühmas – ühtlasi saaksin jagada ka tööde tausta. Jagaksin ka lastega koos tehtud videiod/animatsioone, samuti laste iseseisvat tegevust. Töölehed koduseks kasutamiseks on minu arust kasulik variant nendele vanematele, kes soovivad ka ise lapsega koos midagi kodus teha, enamasti kasutaksin lehti, mida oleme ka rühmas kasutanud – see tähendaks seda, et lapsel on juba mingid eelteadmised olemas. Huvitavat lastele uurimiseks kategooria võiks endas kujutada erinevaid ideid, mida saaks teha nii kodus kui ka rühmas.

Blogi sooviksin pidada selleks, et saaksin lastevanematele detailselt kajastada meie toredaid tegemisi lastega – nii pilte kui ka videoid, kirjatükke ja joonistusi.

Küsimused, ettepanekud ja nõustamine pakuks seda varianti, et alati lapsele järgi tulles pole aega rääkida, kui laps juba kõrval ja tahab koju – see annaks võimaluse lapsevanemal rääkida minuga rühma tegevusest, mis pole vastuseid saanud; anda ideid, kui kuskil jääb vajaka; vajadusel nõustamine peredele, kes on lapsega nö hädas, aga ei julge kaugemale minna abi otsima. Küsimuste esitamine käiks interneti teel (lehel oleks kastike, kuhu saab kirjutada, vajadusel ka anonüümselt).

Kontakt on selge ja see võimaldab ühendust võtta meilitsi ja telefoni teel – telefoniks oleks rühma number, sest leian, et tööväline aeg võiks jääda siiski minule endale.

Tunnitöö 2 – E-portfoolio

Meie rühmatöö oli e-portfoolio mõiste ning selle olulisemate osade lahti mõtestamine:

E-portfoolio ehk digitaalne portfoolio. Saab nimetada uue põlvkonna CVks. Kasutajad saavad teadmisi ja oskusi interaktiivlselt paigutada ja sorteerida. Seal saab värskendada erialasid ja sotsiaalseid saavutusi.

E-portfoolio annab õppijale võimaluse oma tegevust ise organiseerida, rõhutab elukestvat õpet. Portfoolio reflekteerib seda, mida inimene on aja jooksul õppinud või konkreetseid oskuseid, mis inimene on ise kirja pannud.

E-portfoolio annab võimaluse ka kommuunipõhisele õppimisele ja infovahetusele, kuhu inimesed saavad kirjutada omavahel jagamiseks vajaduspõhist informatsiooni (N: kindla temaatikaga foorumid, veebilehed). Spetsiifilisem näide on eKool, kus info käib kooli ja kodu vahelt (õpetaja, lapsevanem, laps) ning kõik vajalik on sellisel juhul veebis iga osapoole jaoks olemas. Sellisel tasandil on e-portfoolio hea kaaslane ka lasteaias kasutamiseks, luues blogi,  mida saaks infovahetuse vahendina kasutada õpetaja ja pere vahel, ühtlasi on ülevaade ka lasteasutusel endal.

2. Tarkvarad ja standardid

E-porfoolioga käivad kaasas standardid ja tarkvara. Standardites on oluline turvalisus, õigete metoodika kasutamine st. jagamine erinevate keskkondadega, näiteks sidumine blogidega. E-porfooliot saab ka jagada näiteks hindamis-, esitamis,  personaalarengu-, õpiporfoolioks.

Tarkvara- kommertstarkvara ja vabavaraline tarkvara. Võimaldavad üles laadida ja jagada faile.

3. Väljakutsed ja takistused.

Identiteet-läbi porfoolio annab inimene endast mingi mulje, tuleb olla väga ettevaatlik kuhu ja mida postitada. Teadmatusest võib kasutaja endale kahju teha. Inimesest jääb maha digitaalne jalajälg.  Esineb ka tehnilisi väljakutseid, näiteks kasutamisel, sulgemisel, tasuliseks muutumine, kallimaks muutumine.

4. Haridustehnoloogilisi pädevusi rakendatakse õppijate kaasamiseks.Õpetaja kohandab internetist leitud loovust. Digiajastule kohaste õppemeetodite kasutamine. Õetaja loob rühmale või kursusele suhtluskanali, nt foorum. Digiühiskonnas kodanikuna käitumine. Kutsealane areng ja eestvedamine- kaardistab enda pädevustest lähtuvalt.

Õpikeskkondade kaardistus – kontakttund (1.sept)

Tegin oma kaardistuse Adobe Photoshopiga, sest see tundus mulle isiklikult sel hetkel kõige mguavam variant, ühtlasi ka meeldivam, sest mulle meeldib PS’i kasutada ja ise nokitseda. Sain kujunduse teha vastavalt oma soovidele ning jäin sellega rahule.

Kaardistuse tegemise juures oli ilmselt kõige raskem see, et leida on vaja erinevad alam kategooriad, kuhu oma kanaleid paigutada – mina paigutasin kõik suhteliselt eraldi, kuigi teatud määral on nad kõik omavahel ka seotud.

Üldiselt oli kaardistamine lihtne, pidin lihtsalt koondama erinevad kanalid (mida kasutan rohkem, mida vähem). Kasutan endiselt suuremalt jaolt samu kanaleid, sest olen leidnud need, mis minu jaoks mugavad ja pole endale uuendusi otsinud.

keskkonnad

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑