Search

Melissa Anson

HARIDUSTEHNOLOOGIA · ALUSHARIDUS · NOORSOOTÖÖ KORRALDUS

Category

TPL6054

Õppetegevuse analüüs – mina õpetajana

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT

Lasteaed: Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed

Rühm: Mutukad

Laste vanus: 6-7 aastased

Laste arv: 16

Tegevuse liik: Piksillatsiooni montaaž

Teema: ,,Animatsiooni ajalugu ja piksillatsiooni loomine’’

Õpetaja nimi: Melissa Anson

Vaatleja: Marilyn Palla

Kuupäev: 10.11.2015

Nädala eesmärgid:

  • Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse
  • Laps saab hakkama kuuldud jutu ümberjutustamisega.
  • Laps saab hakkama animatsioonis osalemisega.
  • Laps saab hakkama rühmakaaslastega koostööd tehes.
  • Laps saab hakkama õpetaja ettenäidatud liigutuste tegemisega.
  • Laps saab hakkama erinevate jõululaulude laulmisega.
  • Laps saab hakkama luuletuste esitamisega.

 

ÕPETAJA TEGEVUS – rõhuasetus on õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel

Õpieesmärgid:

Laps teab, mis on animatsioon ja kuidas seda tehakse.

Laps saab hakkama animatsiooni tegemise protsessis osalemisega.

Tegevuse planeerimine, integratsioon:

Tegevus algab sellega, et räägime lastega, mis muljed neil on sellest tööst jäänud, mis juba tehtud. Lapsi huvitas väga, mitu pilti kokku tehti (773) ning on väga huvitatud sellest, kuidas see kõik välja hakkab nägema. Plaani järgi tutvustan esialgu programmi, näitan, kuidas olen pildid enda jaoks klippideks jaganud ning jagan ka enda tehtud vaheklippe. Lõpus vaatame klippide kaupa piksillatsiooni.

Uue õpetamine:

Kui esimese esitluse käigu lapsed lihtsalt said aimu sellest mõttest, kuidas piksillatsioon kokku pannakse, siis sel korral nad reaalselt näevad seda. Kasutasin sihilikult programmi MovieMaker, sest see on 1) enamus arvutitel juba installeeritud ning 2) see on kõige lihtsam programm ka võhikule kasutamiseks. Kuna oli lapsi, kellele see väga huvi pakkus, siis leian, et neil on võimalus ka kodus seda proovida teha. Siinkohal näitasingi läbi lastele selle, kui pilte laadida video jaoks, kuidas muuta mingite piltide kuvamise aega ning mille järgi aega paika panna. Samuti näitan ka seda, kuidas heli on võimalik videole peale panna.

Õpetaja ainetundmine:

Animatiooni aine raames on MovieMakeriga nüüdseks juba käsi suhteliselt soojaks tehtud, tundsin ennast väga mugavalt ja oskasin ka laste loomingulistele küsimustele vajadusel vastata. Rühmaõpetaja isiklikult polnud kunagi seda programmi kasutanud.

Õpimeetodid:

Meetod oli siin siiski illustratsiooni kasutades lastele näidata, kuidas asjad tehtud saavad.

Koostöö:

Siinkohal ei olnud väga võimalik lastega koostööd teha, sest mina tutvustasin neile oma tehtud tööd. Aga kasutasin neid selles mõttes koostööks ära, et palusin neil öelda, mis aja peaksin panema, ning mis põhjusel, mis andis neile võimaluse arutlemiseks ja mõttega kaasas olemiseks.

Aja kasutamine:

Aja kasutamine vastab planeeritule ning eakohalisusele.

Õppevahendid:

Interaktiivne tahvel powerpoint esitluseks, montaažiks.

Eesmärgi saavutamise hindamine:

Leian, et eesmärk saavutati, sest lapsed oskasid lõpus juba väga kiirelt mind juhendada, kui mul endal miski kahe silma vahele jäi (pigem sihikult selleks, et neil oleks võimalus mind juhendada).

LAPSE TEGEVUS – rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata õpetaja läbiviidud tegevust, kas tegevus jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja oskuste omandamine:

Programmi kasutus uus teadmine ja oskus ilmselt samuti, aga usun, et siiski piksillatsiooni tegemine nõuab täiskasvanud inimese juhendamist ja abikätt.

Õpimeetodite lastepärasus (mängulisus, huvi):

Interaktiivne tahvel on selles lasteaias küll igas rühmas väga suur hitt. Kõik tegevused, mida seal tehakse, meeldivad lastele väga, sest ilmselt puutuvad lapsed ise ka igapäevases elus tihti tahvlite ja muude nutividinatega kokku. Huvi pakkus kõige rohkem montaaži juures see, et kui default aeg on igale pildile määratud 7sek ja see muuta näiteks 0,20sek peale, siis pildid liiguvad väga kiirelt ja lastele meeldis just seda kontrasti näha, kuidas pilt nö ellu ärkas.

Koostöö, suhted:

Koostöö avaldus kõige enam arutluses, kui lastel tekkis omavahel mingi mõte. Montaaz üleüldiselt on pigem nende jaoks vaatlus, kui otsene osalemine.

Laste valikuvõimalused:

Siinkohal jällegi kehtib see, et lapsed on pigem osalejad ja õpetaja suunaja ning valikuvõimalust jääb väheks.

Tegevuse individualiseerimine:

Tegevus ei ole väga individualiseeritud, aga samas on igal lapsel eraldi võimalik tagasiside anda, kui ta seda soovib.

Õppevahendite kasutamine:

Õppevahendid on eakohased ning pakuvad sealjuures lastele huvi.

Tagasiside lapsele:

Tänasin kõiki lapsi suurepärase koostöö eest ning selle eest, et mind nii hästi vastu võeti ja suur töö ära tehti.

KOKKUVÕTE

Tegevus saavutab eesmärgi. Lapsed tutvuvad uue teemaga, oskavad seda tegevust läbi viia ning on ilmselgelt ise ka tulemusega rahul.

Ühtlasi, tooksin siia lõppu ka selle aspekti, et esimest korda elus sain tunda seda, kuidas välguna selgest taevast tehnika alt veab. Seda lugu on varem koolis keegi rääkinud ka, et kõik elektroonilised asjad töötavad laitmatult kuni selle hetkeni, kus sa 100% nende peale loodad. Mina teadsin, et pean lastega montaaži tegema ja sellele eelneval õhtul lõpetas minu sülearvuti absoluutselt kõige tegemise. Ma üritasin leida erinevaid lihtsamaid programme, et saaks asja siiski tehtud. Mäletasin ka seda, et animatsiooni loengus üks grupp kasutas telefoni ümarnuku animatsiooni tegemiseks, kuid ka see ei õnnestunud. Seejärel suutsin välja mõelda selle süsteemi, et teen siis klippide kaupa asju ja sain ka lastele montaaži näidatud klippide kaupa, kuigi see polnud absoluutselt plaan esialgselt. Kõige suurem hirm oli lõppkokkuvõttes see, et kuidas need klipid kokku saada omavahel, kui arvutit pole, aga siinkohal aitas ka tuttav oma arvutiga välja mind. Aga lihtsalt mäletan seda hetke, kus ma istusin kodus ja mõtlesin, et issand, kuidas ma lähen rühma nii, et ma ei saagi montaaži teha ja ikka päris tugev paanika võttis võimust.

stsenaarium

Advertisements

Iseseisev töö 1 – dokument ja analüüs

Dokument : mida tean, mida ei tea

Õpihaldussüsteem eDidaktikum:

  1. eDidaktikum õpikeskkonnana on nüüd saanud minu jaoks mugavamaks kaaslaseks õppetöös, kuid esialgu tundus mulle jube kirju. Kodused tööd olid ühes kaustas, iseseisev töö teises, puudujate töö kolmandas kohas, siis veel tunnitööd – kui asjade esitamiseks läks, siis jäi kohati mulje, et iga hiireklikk viis uue ülesandeni. Nüüd olen aga saanud asja rohkem selgeks ning suudan ise ka loogiliselt järeldusi teha, kust ma enda jaoks vajalikke materjale leian. Positiivne nüüdseks ongi see, et kõik materjalid on koos. Ühtlasi näen ma alati oma tehtud töid ning vajadusel saan ka teiste töid vaadata ja kontrollida, kas olen ikka asjast õigesti aru saanud. Ka oma tehtud tööde progress on hea, sest ma näen nii töö kulgu kui ka hinnet oma töö eest.
  2. Negatiivne külg oli minu jaoks just alguses see, et kõik tundus nii keeruline ja kirju just selles mõttes, et ma ei suutnud absoluutselt aru saada, kus kategoorias miski toimub. Samuti häiris kohati see, et leht on nii tühi kuidagi – samas meeldib praeguse loengu raames oma blogi kasutamise võimalus, sest see annab võimaluse oma tööd individualiseerida.

Kokkuvõtlikult, eDidaktikum on väga praktiline õppevahend ning selle kasutamine on tegelikult lihtne, lihtsalt nõuab harjumist. Disain on minimalistlik, ent see pole suures pildis häiriv aspekt. eDidaktikum on kasutajamugav, KUI selle kasutamine on enda jaoks selgeks tehtud – vastasel juhul võivad selle erinevad võimalused lihtsalt segadust tekitada.

Ülesanne 5 – Küsitluse analüüs

Mina valisin oma küsitluse leheks Connect.ee, sest see tundus mulle kõige mugavam lehekülg, mille abil küsitlust luua. Seal on juba mallid välja toodud, mis minu arust toetavad algajat kasutajat.

Minu küsimustele oli võimalik vastata avatult, ainult üks küsimus oli valikvastusega.

Küsimustik oli meediakasvatusele suunatud ning tahtsin leida mingit seisukohta eri vanuses inimeste vahel. Kokku sain 8 vastust (kõik olid mu enda leitud vastajad, sest aine raames polnud keegi küsimustikku täitnud).

Tulemuste kokkuvõte (võtan siin iga küsimuse järgselt üldise seisukoha kokku):

1. Milline on Teie hinnang laste meediakasutusele tänapäeval?

Ühine seisukoht on see, et lapsed on ümbritsetud üha enam meediast ning oskavad kasutada näiteks multimeediavahendeid (nutitelefonid, tahvlid jt). Välja on toodud ka see, et lapsed ei pruugi olla teadlikud ohtudest, mis neid ümbritseda võivad.

2. Kas Teie peres või tutvusringkonnas on lapsi vanuses 3-7 eluaastat, kes on regulaarses kokkupuutes meediaseadmetega (tahvel, nutitelefon, arvuti)?

Kõik vastasid siin, et teavad perekondi, kus lapsed kasutavad igapäevaselt mingit nutivahendit. Selle küsimuse juures oli välja toodud see, et vastusevariandid olid liiga ühest äärmusest teise, ehk siis:

  • tean mitut pere, kus lapsed kasutavad mingit meediavahendusvahendit
  • pole kursis
  • ei – minu tuttavate seas on nutitelefonid ja tahvlid laste jaoks keelatud

Mu küsimused olid pandud sihilikult just äärmustesse, et oleks kindel arusaam sellest, kuidas see skaala varieerub. Üldiselt pole vahet, kas teadaolevalt kasutavad kahes peres lapsed tahvleid või kasutavad neljas peres – põhimõte jääb samaks, et lapsed kasutavad ja ilmselt regulaarselt.

3. Milline on Teie hinnang meediakasvatusele? Kas leiate, et lapsed on kursis meediaohtudega?

Ühine seisukoht vastajate vahel on see, et lapsevanem peaks lapsele rääkima ohtudest ning tagamaadest. Samuti arvatakse, et laps võib kursis olla ohtudega, aga ei teadvusta endale ohu tõsidust.

4. Milline on Teie seisukoht sellele, et lasteasutustes kasutatakse õppetegevuse läbiviimisel tahvelarvuteid, interaktiivseid tahvleid või muid nutiseadmeid?

Selle küsimuse juures tulid välja erinevad seisukohad. Leitakse, et IKT vahendid on atraktiivne viis lastele turvaliselt õpetada meediaga ümberkäimist. Samuti leitakse, et IKT toomine õppetegevusse on hea ning ajaga peakski kaasas käima, sest meedia ümbritseb nii või teisiti igapäevaselt nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Samas on üks vastanu seisukohal, et lasteaiaõpetaja peaks olema piisavalt pädev, et tegevusi läbi viia ilma vahenditeta.

5. Kas leiate, et eelkooliealine laps peaks kursis olema meediakasvatusega? Põhjendage oma arvamust.

Siin on kõik seisukohal, et laps peab olema kursis meediakasvatusega, sest see on ühiskonna paratamatus, et nad on ümbritsetud sellest. Jällegi on üks vastanu seisukohal, et ei peaks olema lapsed üldse meediakasvatusega seotud ja põhirõhk peaks olema lapse arengu toetamisel üleüldiselt.

6. Kui Teil oleks võimalus õppetegevuse läbiviimiseks nutiseadmega, siis millise seadme Te valiksite ning millisel viisil viiksite läbi õppetegevust? Miks just selline valik?

Valitud seadmeks oli siin valitud kõigi poolt tahvel (ilmselt esimene asi, mis tuleb inimesele pähe nutiseadmetest rääkimisel) ning tegevusena oli välja toodud mälumänge, mis arendaksid last, mitte ei annaks lihtsalt võimalust mängida.

7. Õppemäng versus IKT põhine õppemäng? Kumb on Teie silmis eelistatum tänapäeval ning miks?

Siin ei osanud keegi välja tuua, mis oleks parem valik. Valdaval enamusel oli ükskõik ning üks vastus oli õppemäng, sest see pidi õigem tunduma.

Mulle endale meeldis see küsitlus, sest mulle meeldis lugeda inimeste reaalset seisukohta, mitte näha seda, et keegi valiks oma seisukoha lähtuvalt minu antud vastustest. Tore on näha, mida arvavad teised inimesed meediakasvatusest, kes pole selle koha reaalselt õppinud või pole sellega kursis. Paljudelt tuli kohe alguses vastukaja, et issand, mis asi see meediakasvatus veel on ehk siis paljud pole sellisest asjast kuulnudki. Olenemata, et omal võivad lapsed kodus olla ja samamoodi vahendeid kasutada igapäevaselt, et meediaga kursis olla. Või niisama mängida.

Ülesanne 5 – Küsitluste koostamine

Mina valisin oma küsitluse leheks Connect.ee, sest see tundus mulle kõige mugavam lehekülg, mille abil küsitlust luua. Seal on juba mallid välja toodud, mis minu arust toetavad algajat kasutajat.

Google’i kasuks jätsin valimata, sest minu lähiaastate suurim saavutus üldse Google’i võimaluste kasutama õppimine (Gmail), seega see jäi minu jaoks vahele.

SurveyMonkey oma põhimõttelt ja ülesehituselt tundus väga analoogne Connect.ee lehele, lihtsalt leht pakkus oma teenuseid inglise keeles.

eFormular.ee tundus mulle lihtsalt nii tühi ja algeline, et olenemata võimalustest, mis olid tegelikult võrdväärsed teiste lehtedega, jättis see siiski mind külmaks ning ei kutsunud oma küsitlust seal läbi viima.

Nüüd aga küsitluse juurde: www.connect.ee/uuring/344357463/

Mina tegin küsitluse, suuremalt jaolt avatud küsimustega, et rohkem saada tagasiside vastajate seisukohast.

Kuna valdav enamus küsimusi on avatud, siis loodan, et keegi väga pikka viha ei pea, et küsimustele vastamine võtab rohkem aega kui valikvastustele klõpsamine.

Küsitluse koostamisel otseselt probleeme ei tekkinud – leht on lihtsalt üles ehitatud ning peale iga küsimuse kirjapanemist, on võimalik järgmine küsimus teisel viisil esitada (kõik 10 malli on kohe antud). Pigem oli küsitluse koostamisel raskusi siduvate küsimuste esitamisega, millel mingi reaalne otstarve ka oleks (teema valik tundus lõppeva kursuse raames aktuaalne minu jaoks).

Tulemusi ma veel analüüsida ei saa, aga endale tundub, et küsimused on tegelikult lihtsalt ja konkreetselt sõnastatud – nendele vastamine nõuab lihtsalt kindlat seisukohta.

Ülesanne 4 – pildid, fotod, joonistamine õppeprotsessis

Mina kasutasin nii piltide, kui ka töölehtede tegemiseks erinevaid lehekülgi. Alustan seega algusest.

1. Esimeseks valisin Teacher Planet lehe (tööleht), kus on võimalik erinevaid ülesandeid teha – lõin seal sõnamängu, kus tuleb tähed õigesti järjestada, et õige sõna välja tuleks:

tööleht

2. Free Puzzlemaker’i abil lõin pusle, kust sõnad tuleb leida ning allesjäävatest sõnadest leiab ka lahendi:

pusle

Järgmisena võtsin ette joonistamisega ning pilditöötlusega seotud programmid.

len üldiselt joonistamisega päris palju kokku puutunud ning oma vabal ajal vahel ikka nokitsen mõne pildi kallal, aga üldiselt kasutan ma ikkagi paberit ja pliiatsit ning arvutis joonistamine on mulle võrdlemisi võõras. Olen ise kasutanud aastaid Photoshopi, ning oskan seal erinevaid vidinaid kokku plötserdada, aga mitte midagi suurt korda saata.

Proovisin siis käepärasemaid programme ning üritasin mõelda välja erinevaid ideid, mida lapsed võiksid joonistada ning mis neile rõõmu valmistaks seda tehes.

1. Esimeseks programmiks oli Drawing for Children ning mõtlesin, et ehk oleks tore joonistada lemmiklooma asemel pilt loomast, keda võib näiteks maal näha või enamasti linnast väljas.

drawingforchildren

2. Teise programmina kasutasin Tux Paint’i. Kasutasin rohkem effekte, mida programm võimaldab ning lõin natuke minimalistliku õnnesooviga pildi.

tuxpaint

3. Kolmanda programmina mõtlesin kasutada hoopis Adobe Photoshop CS6, millega ise olen tihti kokku puutunud. See programm võib tunduda raskevõitu, kuid tegelikult on seal kõik funktsioonid väga lihtsalt asetatud – samuti saab sinna väga palju erinevaid võimalusi alla tõmmata, mis annab praktiliselt vabad käed ükskõik mille loomiseks. Ideaalis on seda programmi mõistlikum kasutada eelkooliealistega, kes võib-olla tahavad rohkem realistlikumat pilti luua ja erinevaid võimalusi ära kasutada. Tegin siis just efekte kasutades pildi.

photoshop

Usun, et olenemata programmist, on tegelikult kõige tähtsam leida mingi teema, mis lapsi kõnetab. Samuti on tähtis see, et õpetaja on kursis sellega, kuidas mõni programm töötab, et lapsi vajadusel aidata või suunata.

Ülesanne 3 – Õppeprogrammid ja -mängud

Mina tegutsesin üksi ning lõin ühe mängu keskkonnas kahoot.it.

Esialgu tekitas natuke ebakindlust lehekülg, sest ootasin reaalselt mängu loomist (umbes nagu IKT mäng aine raames), kuid sain kiirelt aru, et tegemist on siiski rohkem teadmiste kontrolliga või nö valiktesti loomise võimalusega. Esimese mõttena tuli mulle kohe pähe Eesti temaatika, sest praktika raames mängisime lastega Kuldvillakut, mille raames võtsime ka selle teema käsitlusele ning tegu oli eelkooliealiste lastega.

Minu mäng jäi küll lühidaks, ent selline ta välja tuli:

kahoot
 Kahoot mäng

Iseenesest selline mängu läbiviimise viis on tore, aga tekkis küsimus, et kuidas seda peaksid eelkoolilapsed mängima? Enamus õppeasutustes pole praegu piisavalt vahendeid, et kõik saaksid seda mängida ning teades selles vanuses lapsi, siis kohe kindlasti tahaksid kõik seda inviduaalselt proovida, mitte näiteks rühmas mitme peale.

Kahoot.it link on siin (aga panin private peale, seega ma nüüd ei teagi, kas ta midagi üldse näitab võõrale, või mitte) : https://create.kahoot.it/#/quiz/457d3938-caa1-4d9e-909e-d45293581c8e

Pusle koostasin ma Jigsaw Planet’i lehel ning see kukkus välja selliselt: http://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=3c1083930a59

See lehekülg mulle meeldis – tore, et saab ise valida, mitut tükki tahan ja kui kerge/raske raskusaste. See protsess pusle tegemiseni võttis nii vähe aega, seega see lehekülg tuleks küll käepärast meeles hoida. Tegin kohe tütrele ka pusle kasutamiseks.

 

Targalt tehnoloogiaga

Lapsed ja tehnoloogia.

Internet kujutab endas justkui lõputut võrgustikku, mis salvestab kõiki andmeid. Mida rohkem võrgustikust otsida, seda rohkem suudab ka võrgustik talletada ja seeläbi pakkuda.

Lapsed on internetis väga haavatavad – mida rohkem on võimalusi, seda suurem on ka järelikult oht. Laste puhul võib oht olla suuremal määral mõne lastetoa jutukast ’’sõbra’’ leidmisel, kellele naiivselt liiga palju isiklikku informatsiooni jagatakse. Sellisel juhul on oht ka netikiusamiseks. Teisalt on oht arvutialane, ehk siis laps võib eneselegi teadmata alla laadida arvutisse viiruse, mis kahjustab tarkvara. Sellest lähtuvalt on oluline aeg-ajalt kontrollida, mida laps täpsemalt internetis teeb.

Lastele on vaja juba varakult õpetada internetis käitumise etiketti – näidata lapsele erinevaid lehekülgi, mis on spetsiaalselt tehtud lastele (mängud, mille moraal ongi etiketi järgimine, vigade leidmine netikäitumisel). Mida rohkem saab laps sellist suunatud praktikat, seda suurem on tõenäosus, et ta on ohtude ees rohkem kaitstud, sest teda on ettevalmistatud selleks, mis võib juhtuda.

Erinevaid mänge on võimalik leida näiteks:

http://laste.arvutikaitse.ee/est/html/oppilaille.htm

http://www.mudila.ee/

Õpetaja või täiskasvanu roll IKT kasutamisel.

Tänapäeval on internet väga suureks abimeheks õppimisel ja uue omandamisel, sellest lähtuvalt tuleks last julgustada arvutit kasvutama. Eelnevale jutule toetudes ongi oluline see, et laps oleks teadlik, mis teda võib ohustada, ent tal oleks julgus, et märkamisel seda täiskasvanuga jagada. Kuna arvutil on võimalus piirangute kasutamiseks, siis vajadusel võib seda kaaluda, kuigi siinkohal on siiski oluline, et laps omandaks arvutikasutamise oskuse ka piirangute väliselt. See võiks olla siiski äärmuslik abinõu (näiteks pidev viiruste või reklaamribade allalaadimine).

Õpetaja puhul on oluline olla kursis pahavarast, mida lapsed sagedamini alla laevad – olla kursis põhjustega, mis seda tingib. Õpetada lastele seda, et iga hüpikaken tuleks sulgeda, kui see pole just ise esile kutsutud toiming.

Õpetaja ja täiskasvanu ühine roll peaks olema lapse suunamine interneti kasutamisel ning ohumärkide nägemine, vastsavalt sellele lapsele tagamaade selgitamine. Tänapäev on paratamatuks teinud selle, et lapsed juba väga noorest east alates on tehnoloogiaga sidemeis, ning selle tõttu on oluline ohutu, ent julgustatud ’’liiklemine’’ internetimetsas.

KASUTATUD MATERJALID:

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/

http://www.arvutikaitse.ee/lapsed-ja-internet-kas-ohutu-kooslus/

http://laste.arvutikaitse.ee/est/html/ope_sanasto.htm

http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf

Ootused ja soovid, plussid ja miinused ning kogemused

Ootused ja soovid ainele – mida Sa ootad ainelt, õppejõult, kaaslastelt?

Minu suurim ootus on see, et õpiksin arvutit kasutama spetsiifilisemalt ja oskaksin alati leida vajalikud programmid, mängud, et lastega tegeleda ning pakkuda neile vaheldust ja huvitavat kogemust. Haridustehnoloogina tunnen, et võiksin ka üldkasutatavaid programme väheke põhjalikumalt kasutama õppida (kuigi varasem kogemus on olemas). Tahaksin osata tulevikus vajadusel IT-tuge pakkuda, kui selleks on vajadus näiteks teistel kolleegidel, kes ei oska arvutit väga hästi kasutada. Õppejõult ootan kannatlikkust, rõõmu meid õpetada, põnevaid ülesandeid ning uute kogemuste andmist/saamist. Kaaslastelt oskan oodata abivalmidust, kui seda vaja, samuti ka mõistlikku meelt, palju head huumorit ja soovi koostööd teha.

Arvuti kasutamise kogemused – millised on Sinu arvuti kasutamise oskused ja kogemused ning seda ka töös eelkooliealiste lastega?

Arvuti kasutamise kogemus on täiesti olemas, kuid igapäevase kasutajana. Oskan kasutada erinevaid programme, nt Excel, Word, PowerPoint, Photoshop, Paint jne. Ent sooviksin rohkem olla seotud progremmidega, mida saaksin tulevikus oma igapäevases töös kasutada, et lastele vaheldust pakkuda. Minu ainus kogemus arvuti kasutamisega koos lastega on minu oma lapsega – oleme erinevaid puslesid kokku pannud (erinevate raskusastmetega) ning mänginud mänge, kus last riidesse panna, magama jne. Kuna meil on kodus ka tahvelarvuti, siis on võrdlemisi palju võimalusi, mis programme kasutada, ent kuna ma soovin, et ta ikkagi kasutaks nii varajases eas võimalikult vähe arvutit, siis ma pole väga erinevaid võimalusi kasutanud või otsinud võimalusi kasutada. Kuna ta on 2-aastane, siis ma esialgu sooviks, et ta veedaks rohkem aega füüsiliselt mängides, raamatuid lugedes, kas või klotse ladudes. Ma usun, et tänapäeval on suhteliselt raske hoida lapsi eemale erinevatest arvutimängudest või mängukonsoolidest, seega ma lihtsalt üritan seda võimalikult kaua edasi lükata.

Arvuti kasutamise plussid ja miinused töös lastega – mis on positiivset ja mis negatiivset arvuti kasutamises töös lastega?

Minu seisukohast on arvuti kasutamisel rohkem miinuseid kui plusse. Võib-olla on asi selles, et ma pole väga suure kogemusega selles osas, ent minu vaatenurgast on alati füüsilised ja sotsiaalsed mängud tunduvalt arendavad, samuti ka peenmotoorika arendamine. Mulle ei meeldi see, et laps peaks istuma ja mingit ekraani katsuma (muud käelist tegevust kaasamata) – rüht võib kannatada saada ning lapse silmad võivad väsida. Loomulikult, need asjad juhtuvad alles siis kui laps istub arvuti taga mitu tundi järjest, mitte nagu lasteaias, kus tegelikult lapsed saaksid mänge mängida maksimum 30 minutit. Samas, positiivselt poolelt muidugi see, et arvuti pakub lõpmata palju võimalusi loogikat ja loovust arendada.

5. ülesanne – ristsõnad, töölehed, diplomid

Kasutasin erinevaid lehekülgi ülesannete tegemiseks, kuid valisin välja kolm, mis minu jaoks kõige mugavamad tundusid.

Esimeseks valisin Teacher Planet lehe (tööleht), kus on võimalik erinevaid ülesandeid teha – lõin seal sõnamängu, kus tuleb tähed õigesti järjestada, et õige sõna välja tuleks:

Image

Teiseks valisin 123certificates.com lehe, kus lõin diplomi – ainus probleem sellel lehel oli see, et ma ei suutnud tuvastada sellist kohta, kust seda alla laadida, oli ainult printimise võimalus:

Image

Pilt on siis pühendatud kuu parimale tudengile, Janika Palitsale – see on siiski naljaga mõeldud, mitte isiklikult võtmiseks 😀

Viimaseks võtsin Free Puzzlemaker’i ja lõin sellise pusle, kust sõnad tuleb leida ning allesjäävatest sõnadest leiab ka lahendi:

Image

 

Blog at WordPress.com.

Up ↑